Fookuses olid vanausulised
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 29. mai 2019 Nr 24 /
Eelmisel reedel ja laupäeval toimus heade mõtete linnas Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Uurali föderaalülikooli arheograafiliste uuringute labori koostöös konverents „Vana usk Venemaal ja võõrsil: teadusuuringute hetkeküsimused“. Tegemist oli väga põneva üritusega, mis tõi kokku teadlased ja vana usu sugulasgruppide esindajad Venemaalt, Eestist, Leedust, Lätist ja teistest riikidest.
Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteaduri Irina Paerti sõnul oli konverentsi teemade ring ja ajaline mõõde lai. „Käsitleti näiteks 19. sajandi vanausuliste nõukogu debatte, 20. sajandi Briti seikleja Stephen Grahami kirjeldusi vanausuliste käsikirjade ornamentikast ning 21. sajandi vanausuliste perekonnastruktuure. Tänapäevaseid vana usu küsimusi vaagisid konverentsil vanausuliste esindajad Eestist ja Lätist,“ kirjeldas Paert.
Vanausuliste lahkulöömine Vene Õigeusu Kirikust toimus 17. sajandil. Nad moodustasid usulahu, mis kaitses muistseid vene rituaale ja tavasid, samal ajal kui Vene Õigeusu Kirik nõudis tavade reformi. Kiriku ja riigi repressioonid päädisid vanausuliste põgenemisega. Mõned grupid jõudsid Balti riikidesse ja Peipsi äärde, osa vanausulisi põgenes sügavamale Venemaa sisemusse, leides varjupaiga Uurali mäestikus.
Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu kodulehel on kirjas, et Eestis elab praegu umbes 15 000 vanausulist. Tegutseb Eesti Vanausuliste Koguduste Liit, kuhu kuulub üksteist kogudust, millest üheksa asuvad Peipsi ääres. Lisaks on kogudused Tallinnas ja Tartus. Huvilised saavad vanausuliste ajalooga tutvuda Kolkjas asuvas vanausuliste muuseumis.
Kätlin Liimets
