Haridus usuteaduse instituudist elu muutva katalüsaatorina

Eestis on kõrgharidus ja teoloogia olnud alates 17. sajandist omavahel tihedas kokkupuutes. Ka tänast konteksti võib nimetada protestantlikuks kultuuriruumiks, kus vestluspartneri arutlev ärakuulamine on üks hariduse omandamise eeldusi. Õppetöö instituudis toimubki õppijate ja õpetajate omavahelises koostöös.

Kuidas mõista haridust? Kui haridus on teadmiste, oskuste, veendumuste ja isikuomaduste kogum, mille eesmärk on aidata maailmas õigesti elada, siis võib teoloogilist haridust näha teadmiste, oskuste, veendumuste ja isikuomaduste niisuguse kogumina, mille eesmärk on aidata inimesel Jumala maailmas õigesti elada. Teoloogilise kõrghariduse omandamine õnnestub siis, kui kõik haridusele loomupäraselt omane on õppeprotsessis olemas olles põimunud loomuliku vaimulikkusega.

Kirik ja teoloogia võiksid koos ühiskonnaga moodustada veel paremini toimiva terviku, kujundamaks elu Eestis õiglasemalt, et pälvida Jumala õnnistust oma maal. Ühiskond ilma kiriku ja teoloogia panuseta ei ole see, mis ta olla saaks. Kirik ilma teoloogiata jääb poolpimedaks, teoloogiline kõrgharidus ilma kirikuta pooljalutuks. Ent teoloogilise kõrgharidusega võimestatud inimesed on suutelised muutma senist elukorraldust paremaks ja kestlikumaks.

Õppekavade pakutavad võimalused. Instituudi ühe rakenduskõrghariduse ja kahe magistriõppe kava keskmes on teoloogilist kompetentsi kujundavad ained, millega haakuvad luterlikku teoloogiat, hingehoidu ja diakooniat, kultuurilugu ning idakristlust süvendavalt käsitlevad distsipliinid. Erinevaid valikuid tutvustavad üksikasjalikult instituudi kodulehel olevad kirjeldused. 

Ristiinimese kohus ja võimekus. Elame räsitud maailmas, mille tulevikku kujundavad praegu õppivad ja õppima asuvad ristiinimesed. Teoloogiaõpingutes arutleme selle üle, kuidas suudame oma elukeskkonna vaimses tervenemises osaleda ja kus saame teoloogia viljadega kaubelda. Õppides otsime kohti ja võimalusi, kus oma teadmisi, oskusi ja veendumusi kasutades evangeeliumi tõeks elada ja ühiskonda tervendada. Haridus on kultuuri funktsioon, ent kultuuri funktsioon on ühiskonna liikmete vastutusrikas koostöö Jumala viinamäel. Selle juures on usupraktika meie teoloogia tõendaja, kontroll, jõuallikas ja eluviis.

Perspektiivne vaade. Instituudis õpitakse heas seltskonnas, mille tasemest kõnelevad ka meie vilistlased. Magister Karin Kallas-Põder võeti UI magistrikraadi toel Helsingi ülikooli doktoriõppesse. Katri Aaslav-Tepandi magistritöö „Sõna ja Elu Johannese evangeeliumis“ sai Eesti Teadusagentuuri aastakonkursilt tänukirja. Igal aastal lisandub lõputöid, mille sisu on suurem ja rikkam, kui me ära kasutada suudame. Akadeemiline seltskond ootab uusi säravaid tegijaid. 

Õppetöö käigus püüame ka täita varasemate haridusastmete jäetud lünki. Kogenud kirjandusõpetajad tõdevad, et viimased paarkümmend aastat kõnelevad abiturientide üha vähenevast väärtkirjanduse lugemusest ning kultuurialase sõnavara ja teadmiste vaesusest. Meie teoloogiaõpingute käigus rikastuvad teadmised ka kultuuri lätete ja Piibli algkeelte tundmise läbi. Tehnikaülikoolis ja maaülikoolis õppijate kohustus on tagada energia- ja toidualane julgeolek. 

Usuteaduse instituuti õppima tulijatena hoolitsete Eesti usuteaduse järjepidevuse ehk omavarustatuse eest. Sellesse elu muutvasse tulevikukeskkonda kutsun osalema ka Sind, hea lugeja.

 

 

 

 

Randar Tasmuth,

usuteaduse instituudi usuteaduskonna dekaan