Homme on taevaminemispüha ehk suur ristipäev 

Jeesuse Kristuse taevaminek on üks varasemaid pühi, mida hakkas pühitsema juba algkogudus. Taevaminemispühal meenutame, et 40. päeval pärast surnuist ülestõusmist läks Kristus taevasse. Nelikümmend on Piiblis üks täiuslikkuse arv, mis juudi traditsiooni kohaselt on puhastumine ja valmistumine. Suur paastuaeg kestab 40 päeva. 40 päeva ja ööd sadas vee-

uputuse loos vihma. Nelikümmend aastat oli Iisraeli rahva rännak tõotatud maale. Nelikümmend päeva oli Kristus kõrbes saatana kiusata ja 40 päeva pärast ülestõusmist läks ta taevasse. Taevaminemispüha on nii kiriku- kui rahvakalendris olulisel kohal. Rahvapäraselt kutsutakse seda päeva ka ristipäevaks. Paljudes riikides on see vaba päev. Rahvatarkus on, et ristipäev on nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi.

Taevaminemine on eri traditsioonides mitmetähenduslik. Oluline on, et tähtis ei ole, kuidas see toimus, vaid, et see toimus. Selle püha tähenduses on midagi sellist, millest meil tänapäeval jääb puudu – oleme suutelised mingit sündmust või nähtust kirjeldama, seda isegi mõõtma ja salvestama, kuid pole võimelised tähendust omavat järeldust tegema.

Eesti keeles on sõnal taevas mitu tähendust. Piibellikult on taevas kõrgeim õndsusolukord, mitte mingi paik pealpool pilvi või õhuvalda – taevas on sakraalne lõpmatus, meile tuntud füüsikalise ruumiga ei ole sel midagi ühist. 

Taevaminemise tähendus on Jeesuse ülendamine – surnuist ülestõusnud Issand on ülendatud oma Isa paremale käele. Meil on vaja mõista, et Jeesuse ülestõusmisjärgsed ilmumised oma jüngritele ei võinud lihtsalt lõppeda, vaid pidi olema lõplik piir. Selleks piiriks oli Issanda Jeesuse ülendamine, naasmine üles oma Isa juurde. 

Ühes miljonimängus paluti õpilastel reastada tähtsuse järjekorras järgmised kirikupühad: taevaminemispüha, palmipuudepüha, vaikne laupäev ja suur reede. Keegi ei tulnud sellega toime. Võib-olla polegi järjekord tähtis. Aga kas sama segi pole ka inimeste eluväärtused ja prioriteedid? „Taeva kui täiusliku elu saab inimene üksnes annina,“ on öelnud Joseph Ratzinger, ja lisab: „Taevast tuleb defineerida kui kahe olendi – inimese ja Jumala kokkupuudet.“ Ei ole suuremat ülesannet ja rõõmu kui see, et meis ja meie läbi oleks maailmas rohkem taevast. 

Mida saab teha taevaminemispühal?

Mine kirikusse jumalateenistusele ja palveta tänase olukorra pärast meil ja maailmas. Tallinna piiskoplikus toomkirikus ordineeritakse viis uut preestrit ja üks diakon.

Loe kodus Piiblit ja lugu Kristuse ülestõusmisest.

Valmista pidulik söögilaud koos oma perega.

Pöördu Issanda poole, kahetse oma pattu ja palu Ülestõusnu abi. Sobiv on mälestada omakseid pereringis.

Sellel aastal palveta eriti rahu eest maailmas.

Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma ja olid alati pühakojas Jumalat tänades. (Lk 24:51–53)

Taevaminemispüha kuulutus paneb meie ette kolm ülesannet: esiteks – rõõmsa sõnumi kuulutamine taevasse läinud Jeesusest. Jüngrid lahkusid mäelt täis rõõmu. Neil ei tekkinud kahtlustki, et Jeesus on nende hulgast lahkunud, nad teadsid, et ta on alati nendega;

teiseks – Kristuse teise tulemise kuulutamine tänases ajavoolus. Jeesuse tagasituleku ootus täidab kõik meie päevad ja annab igale päevale ülesanded; 

kolmandaks ülesandeks on olla Kristuse tunnistajad igal oma eluhetkel ja maailma ajastu otsani.

Tiit Salumäe,

piiskop