Igapäevane leib
/ Autor: Marek Roots / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 9. oktoober 2019 Nr 40 /
Vana Testamendi laulik ütleb: „Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega“ (Ps 145:15–16). Need sõnad võtavad hästi kokku tõsiasja, et kogu loodu oleneb viimselt oma Looja heldusest ja armurikkusest.
Martin Luther seletab Jumala loomistööd järgmiselt: „Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud, kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi ohtude eest ning hoiab ja kaitseb kõige kurja eest …“
Nõustuda, et Jumal kui Looja paneb elule aluse, pole ehk kuigi raske. Ihu, hing, silmad, kõrvad, mõistus ja meeled – see kõik tähistab seda osa elust, mida me ise valida ei saa. Kuid uskuda, et Jumal annab ka riietuse, jalanõud, söögi, joogi, kinnisvara, pereliikmed ja kogu vara – see eeldab juba midagi hoopis enamat.
Tõeline, igat päeva kandev usk aga algab just seal, kus inimene märkab Jumala kätetööd ja õnnistust kõiges – ka kõige tavalisemas leivakäärus või nagist võetud pintsakus. Nii saab igast päevast tänupüha.
Marek Roots
