Igavikupühapäev
/ Autor: Joel Siim / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 22. november 2023 Nr 45/46 /
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10
Haige kuningas Hiskija palvetas: „Ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest.“ (Js 38:12) Hiskija sõnad tuletavad meelde triibulisi põrandariideid, mida kootakse kulunud rõivastest. Soaga lüüakse lõimesse kinni erinevad riideesemed, mida on kantud eri aegadel. Vaibas on kõrvuti hele ja tume, on rõõm ja on mure – nagu eluski.
Ja nüüd astub kangur Kristuse kohtujärje ette ning ütleb: „Vaata, see on olnud mu elu. Selle olen ma võtnud kaasa. Anna andeks, mis on läinud halvasti, pea meeles seda, mis oli hästi. Paremini ma ei osanud!“
Inimene ja tema teod on lahutamatud. Siit maailmast lahkudes võtab igaüks oma elatud elu kaasa. Ja kui mahajääjad unustavadki või soovivad kellegi elu mäletada tegelikust paremaks – de mortuis nil nisi bene (surnutest halba ei räägita) –, nagu ütlesid vanad roomlased, siis Jumal mäletab.
Teinekord võib tunduda see hirmutav. Kuigi Iiob palub: „Pööra oma pilk inimese pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!“ (Ii 14:6), siis väga sageli on vastupidi. Jumala mälu julgustab. Rõhutud, allasurutud ja hüljatud võivad olla kindlad – ebaõiglus ei jää vastuseta. Jumala mälu on see, mis aitab olla meelekindel tänases Ukrainas, kui inimlik jõud raugeb.
Igaüks võtab siit minnes kaasa oma elu. Nii hoolijad kui hoolimatud, nii armastajad kui vihkajad, nii tapjad kui tapetud. Igaühe elu saadab teda otsekui triibuline põrandariie, mille kirevuse suudab valgeks pleegitada üksnes Jeesuse Kristuse veri.
Palve
Issand Jeesus, Sina tuled kohut mõistma elavate ja surnute üle. Ära pea meeles seda, mis elus oli halba, pea meeles seda, mis on olnud ilus ja väärikas.
Joel Siim. Foto: Toomas Nigola
