Ilmalikustunud ühiskond ja kiriku võimalus

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Urmas Nõmmik. Foto: Fred-Erik Kerner

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitsti järjestikku kaks kirikuloolist ja religioonisotsioloogilist doktoritööd. Mõlemad väitekirjad panevad mineviku ja oleviku üle kriitiliselt järele mõtlema. Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest. Seda mitte ainult viimase kolmekümne, vaid rohkem kui saja aasta jooksul.

Rain Soosaare 4. novembril kaitstud doktoritöö uuris sekulariseerumisprotsessi Eesti ja Läti valdades aastatel 1920–1940. Lisaks luterlastest enamusega Eesti ja Läti maakihelkondade juhtumipõhisele analüüsile vaatles Soosaar ka 1923. aastal Eestis toimunud usuõpetuse referendumi vaidlusi ja tulemusi.

Soosaare tööst järeldub, et ilmalikustumise protsess on paratamatum ja keerukam, kui esmapilgul paistab. Näiteks ei tarvitse vaimuliku isik või rahvus mängida kogukonna usuelu kujunemisel kaugeltki kõige olulisemat rolli. Samuti ei olene kirikusõbralikkus või -vaenulikkus ühemõtteliselt sellest, kas inimene pooldab vasak- või parempoolseid parteisid.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse