Ilusa ja rikka emakeele aasta
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 16. jaanuar 2019 Nr 2 /
Kuulsin mõni aeg tagasi sõna ’kirsikivipadi’. Kas pole kaunis? Sellise padjaga jahutatakse või soojendatakse silmi. Religioonialastest sõnadest avastasin äsja Elmar Salumaad lugedes sõna ’kaitselmus“, mis tähendab Jumala tegevust langusjärgses maailmas ja maailmaga lahus lunastustööst.
Eestlase identiteedi juurde kuulub eesti keel. Võib-olla mitte kõiki, aga mind teeb eesti keelt mitte rääkiva eestlasega kohtumine kohmetuks. Eesti keel on ilus, rikas ja imeliselt maheda kõlaga. Kahju, kui keegi, kel selleks imeks sünniõigus, on sellest ilma jäänud või jäetud. Sama kehtib ka religioonialase eesti keele kohta.
2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. President juhtis sellele tähelepanu aastalõpukõnes. Igale kuule on määratud oma teema. Näiteks jaanuar on kirjanduse kuu, veebruar keeletoimetamise, oktoober lugemise ja mängukuu jne. Kuidas juhtida selles aastas tähelepanu religioonikeelele?
Võimalusi on igas kuus, ent eriliselt mais, mis on oskuskeele kuu. Miks mitte juba praegu mõtiskleda selle üle, millised sõnad ja mõisted pakkida külakostiks, kui läheme mittekristlastest sõpradele külla, et pidada maituld? Kas nendeks võiksid olla ’osadus’, ’lunastus’, juba nimetatud ’kaitselmus’ või hoopis ’võtmete meelevald’, mis võlub romantilise kõlaga ka siis, kui tähendust ei tea? Milline oleks sinu külakost?
Kätlin Liimets
