Iudica me, Deus – mõista mulle õigust, oh Jumal
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 25. märts 2009 Nr 12 /
Iudica me Deus, et discerne causam meam de gente non sancta: ab homine iniquo et doloso eripe me: quia tu es Deus meus, et fortitudo mea. Ps. Emitte lucem tuam, et veritatem tuam: ipsa me deduxerunt, et adduxerunt in montem sanctum tuum, et in tabernacula tua.
Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja erista mu kohtuasi jumalatu rahva seast; päästa mind kurja ja petise inimese käest, sest Sina oled minu Jumal ja minu tugevus. Ps. Läkita oma valgus ja oma tõde: need juhatavad mind ja toovad mind Sinu püha mäe juurde ja Sinu hoonetesse. (Ps 43[42]:1–2 ja 3)
Pühapäev kannab kirikukalendris avalaulu järgi nimetust iudica – mõista kohut, või dominica passionis – kannatuse pühapäev. Kirikuaastas algab kannatusaeg, Kristuse kannatustele keskendunud periood paastuaja sees, mis saavutab oma kõrghetke suure nädala viimastel päevadel.
Pühapäeva nimetus on olnud ka dominica de cruce – risti pühapäev, või dominica atra – must pühapäev, sest kirikutekstiilid vahetati mustade vastu. Tõenäoliselt oli ülestõusmispühadeks valmistumise aeg algselt kahe nädala pikkune, millest aja jooksul kujunes välja 40päevane paastuaeg.
Avalaulus kõneleb Jumalaga raskelt rõhutud süda. Kes räägib? Et on kannatuste pühapäev, on esimene mõte: see on Kristuse enda palve. Epistel (Hb 9:11–15) räägib Kristusest, kes «igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale». Avalaulus kõlab kaasa Jeesuse palve Õlimäel enne kannatamist. Ta näeb, et Juudas reedab tema, Juudas on see «kuri ja petis inimene»; ta näeb ennast kohtu ees, jumalatu rahva ees.
Kristuse sisemus pidi lausa karjuma Isa poole: Iudica me – mõista mulle õigust, oh Jumal; eripe me – päästa mind…, emitte lucem tuam – läkita oma valgus. Kuid tema palvet ei kuuldud, sest pimedus kattis maad, kui ta risti löödi. Ta palus: läkita oma tõde. Kuid pidi hüüdma: mu Jumal, miks oled sa mu maha jätnud?!
Ja siiski on see Jumal ka Tema Jumal ja Tema tugevus. Ülestõusmishommiku päike hajutab Kolgata pimeduse. Ülestõusnud Jumala Poja esimene laul on täis usaldust: Resurrexi, et adhuc tecum sum – ma tõusen üles ja olen ikka koos sinuga (vrd Ps 139:18). Kolgata on püha mägi.
Kogudus palvetab koos Kristusega, sest ta on üks Kristusega. Nii palvetab ka iga üksik kristlane. Ja mida rohkem me vaatame iseendasse, seda innukamalt peaksime hüüdma oma Jumala ja oma tugevuse poole: «Päästa mind!»
Aga igal jumalateenistusel särab Jumala valgus meie silme ees. Igal jumalateenistusel oleme Tema pühal mäel ja Tema hoonetes; me astume Tema ette.
Joel Siim