Järjepidevus on oluline, ka kirikumuusikute töös
/ Autor: Tuuliki Jürjo / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 18. detsember 2024 Nr 47 /
Aasta lõppedes mõtleme ikka möödunud aasta sündmustele ja tegemistele, anname hinnanguid ja soovime õnnistust uue aasta töödesse. Kuidas jääb meelde 2024. aasta kirikumuusikas?
Kindlasti on paljudel esikohal suursugune vaimulik laulupidu, mis neli aastat planeeritust hiljem lõpuks ometi teoks sai. Nii ka minul. Olen tagasisidet saanud paljudelt ja kõik on väljendanud oma suurt rõõmu ja rahulolu nii muusikalise kujunduse kui korralduse õnnestumise üle.
Peo kunstiline juht Heli Jürgenson rõõmustas, et lauljatel olid laulud väga hästi selged – kas sellest, et õppimisaeg muutus pikemaks või oli mõni muu põhjus, igatahes oli kogu pidu kunstiliselt väga professionaalne ja terviklik.
Väikesed koorilauljad, kes pidid eelmise noortelaulupeo ajal palju vihma ja külma kannatama, olid imestunud sooja, ehk isegi kuuma ilma üle: „Kas selline siis ongi laulupidu tegelikult? Sooja päikese all?“ Paljud vanemad koorilauljad hindasid üldjuhtide kannatlikku ja rõõmsat meelt – keegi ei kärkinudki!
Meditsiinimeeskond oli imestunud, et kuidas küll on võimalik, et nii kuuma proovipäevaga, nagu see reedel oli, mitte ükski laulja laval olles ei minestanud ega vajanud turgutamist. Mõni minu korraldusmeeskonnast, kes muidu kiriku ega koorilauluga seotud pole, oli imestunud, et vaimulik muusika võib nii kaunilt kõlada.
Hea meel oli kuulda ka Läti ja Leedu piiskoppide ja nende kaasade imetlust, kes olevat lausa suu ammuli vaadanud, kuidas kõik toimis, lauljad leidsid ilma juhendamata oma kohad ja laulsid suures kooris nii ühtlaselt ja ühtemoodi.
Me teinekord ei oska ennast võib-olla vääriliselt hinnata, kui head ja professionaalset tööd meie kirikumuusikud tegelikult teevad. Harjume heaga ruttu ära. Aga just sellistel sündmustel ja kõrvalseisjate suu läbi kõlanud tunnustus paneb ennastki mõtlema, kui väärtuslik ja õnnistatud on meie koorijuhtide ja lauljate töö olnud. See ei olegi kõikjal nii tavaline.
Laulupeo kõrval oli muusikaliselt väga nauditav ka avajumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus. Segakoor KOSK laulis mitmete eesti heliloojate viimase aja kooriloomingut ning puhkpillidirigentidest koosnev pasunakoor tervitas kõiki heliseva pillimänguga. Rääkimata koguduselauludest, mis kogu kirikutäie rahva suust valjul häälel üles Jumala juurde jõudis.
Meie kirikumuusika-aastas oli mõnda muudki. Kirikumuusika liit alustas lisaks traditsioonilisele suvisele kontserdisarjale „Mu süda, ärka üles“ uut kontserdisarja „Ingli puudutus“. Meie muusikud külastasid septembrist novembrini 13 Eesti kirikut kavadega, mis olid pühendatud mõnele konkreetsele sügisesele kirikupühale.
Tähistatud said neitsi Maarja sünnipäev, mihklipäev, frantsiskusepäev, lõikustänupüha, usupuhastuspüha, pühakutepäev ja hingedepäev. Idee sündis sellest, et jälgides Eesti muusikamaastikku üleüldiselt, siis suurtel kirikupühadel – jõuludel ja ülestõusmispühadel – on temaatilisi professionaalseid kontserte küll ja veel, aga paljud muud pühad jäävad nende poolt tähelepanuta.
Esimest korda sai valitud sügisperiood, sest seal tundus tühimikku kõige rohkem. Esinejateks ikka meie omad kirikumuusikud, kes kogudustes pühapäeviti ametis, kuid kes hea meelega panustavad ja rakendavad ennast kiriku teenistusse rohkem. Loodetavasti saame seda sarja ka edaspidi jätkata.
Aasta üks tippsündmusi Taizé palverännak Tallinnas on veel ees. Et sealgi on paljud palved lauluviisidesse kätketud, siis võime sellegi kirikumuusika-aasta hulka lisada. Loodame, et see ei haara ainult osalejaid ja Tallinna kokkutulevaid noori, vaid ka meid endid ning kirikus vähem käivat rahvast.
Mida soovida 2025. aastaks? Ühtegi suurt üldkiriklikku muusikasündmust plaanis pole. Kuid selleks, et meie vaimulikud laulupeod kestaksid edasi, on oluline järjepidevus. Just igapäevane pidev kirikus tegutsevate koorijuhtide ja organistide töö tagab kirikumuusika jätkusuutlikkuse.
Nii soovingi, et ka järgmisel aastal toetaksid kogudused kõigiti meie kirikumuusikute töötamist, olgu nendeks organistid või koorijuhid. Rõõmu ja rahu uueks aastaks!
Tuuliki Jürjo
kirikumuusika liidu esimees