Jeesus annab elu
/ Autor: Tiina Janno / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 23. september 2020 Nr 36 /
Kristlase elu tundub ühelt poolt lihtne ja rõõmus: tuleb kuulata Jumala sõna ja elada selle järgi. Samas on meil kõigil elus ka raskeid aegu, mil mure, masendus ja lootusetus vallutavad südame. Apostel Paulus on inimest võrrelnud saviastjaga, kauni ent kergesti purunevaga. Inimese elu on nagu valatud ühte haprasse nõusse; kui see mõraneb ja puruneb, voolab elu välja. Elu ja surma teed ristuvad sageli, kaotused ja lein on inimelu kurb paratamatus. Ka Jeesus tundis hingelist segadust ja nuttis oma varalahkunud sõbra Laatsaruse, Marta ja Maarja venna haual.
Kui meie saviastjas on elu asemel pigem masendus ja elutus, kui oleme kaotanud võime rõõmustada, imetleda ja küsida, astub Jeesus ka meie juurde. Tema mõistab meie valu ja nõutust, tema tahab meid tervendada, anda meile uut usku, lapsemeelt, lootust ja rõõmu. See, et Jeesus on elu ja surma Issand, ei tähenda, et ta oleks inimese jaoks kõrge, kauge ja kättesaamatu. Jumala armastus on elav ja kaastundlik, ta tuleb oma Pojas meile avasüli vastu, puudutab meid ja äratab meid uuele elule.
See on nagu kallihinnalise aarde asetamine saviastjasse, Püha Vaim ise asub meisse elama, pühitseb ja kannab meid läbi nii elust kui surmast. Meie saviastja küll mõraneb ja puruneb, aga selle sisu ei hävi. Surm eraldab meid viivuks meie lähedastest, aga ta ei eralda meid Jumalast ja tema armastusest.
Tiina Janno
