Kaks tähtpäeva
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 19. detsember 2018 Nr 51 /
10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast.
Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain.
Aastapäevale pühendatud pöördumises rõhutas Luterlik Maailmaliit, et inimõiguste propageerimine ja kaitsmine on läbi aegade olnud ühenduse jaoks oluline tegevusvaldkond. Ühtlasi kutsutakse liikmeskirikuid üles vastu astuma meie ajal levinud katsetele inimõigusi ignoreerida või isegi kahtluse alla seada. Näiteks põhjanaabrite luterlik kirik ongi tähtpäeva puhul avaldanud kogumiku, milles käsitletakse inimõiguste probleeme kristlikust vaatenurgast.
Ka Šveitsi kalvinistliku teoloogi Karl Barthi surma-aastapäeva tähistamise puhul leidis eriti äramärkimist tema ühiskondlik pärand. Ajal, mil suur osa Saksamaa kristlastest läks kaasa Hitleriga, oli Barth nimelt üks neist, kes juhtis tähelepanu natsionaalsotsialistliku ideoloogia ja kristluse kokkusobimatusele. Tema sõnastatud sellesisuline Barmeni deklaratsioon (1934) mõjub aktuaalselt ka tänapäeval. On ju äärmuslikud poliitilised voolud taas mitmel pool maailmas tõusuteel, leides kohati poolehoidu ka kirikuga seotud inimeste seas.
Tähelepanu väärib aga ka Barthi kaalukas panus süstemaatilisse teoloogiasse, mida on eesti lugejale teiste seas tutvustanud Elmar Salumaa ja Christine Svinth-Værge Põder. Viimase sulest ilmus äsja ka Barthi kiriklikku dogmaatikat tutvustav artikkel veebiajakirjas Kirik ja Teoloogia.
Üldiselt ei pälvinud Barthi 50. surma-aastapäev Eesti kirikuinimeste seas paraku siiski suuremat tähelepanu – täpselt nagu samal päeval tähistatud inimõiguste ülddeklaratsiooni tähtpäevgi.
Rain Soosaar
