Kirikukogul valitses üksmeel ning üksteisemõistmine
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 1. mai 2002 Nr 17 /
23. aprillil toimus Tartu Pauluse kiriku tiibhoone 2. korruse saalis EELK XXVI Kirikukogu 2. istungjärk.
Kuulati peapiiskopi aruannet ja majandusaruannet eelmise aasta kohta ning arutleti mitme seadusemuudatuse eelnõu üle.
Istungi alguses kandis assessor Joel Luhamets ette konsistooriumi pöördumise (vt 7. lk) lisada päevakorda täiendav punkt. Kirikukogu aktsepteeris konsistooriumi ettepanekut väärtustada ja jäädvustada EELK auväärsete piiskoppide mälestust. Kuna 5. juulil möödub 95 aastat peapiiskop Alfred Toominga sünnist, sooviti alustada tema mälestuse jäädvustamisest. Selleks mõeldi alustada korjandust, et lasta vanade fotode põhjal teha Toomingast portreemaal ja asetada see konsistooriumi saali seinale. Ettepanek leidis kohalolijatelt toetuse.
Pitsatid on olulised
Edasi mindi päevakorras plaanipäraselt. Piiskop Einar Soone tutvustas EELK koguduse ja praostkonna pitsatite seadlust. Muudatused kiriku põhikirjas tingis vajadus uue pitsatite seadluse järele. Vastavalt seadlusele tuleb 1. jaanuariks aastal 2003 asendada senised koguduse juhatuse ja praostkonna nõukogu pitsatid koguduse ja praostkonna pitsatitega. Nendest muudatustest tulenevalt tegi Soone ettepaneku vastu võtta uus EELK koguduse ja praostkonna pitsatite seadlus.
Ettepanek kutsus esile vastakaid arvamusi. Kõlas mõte, kus seati kahtluse alla antud küsimuse vajalikkus. Oli ka teisi arvamusi, kus leiti, et igal juhul peaks pitsatite osas valitsema kord. Enamhäältega seadlus ka kinnitati. Praegu kehtib 1992. aasta novembris vastu võetud EELK koguduste juhatuste ja õpetajate ning praostkondade nõukogude ja praostide pitsatite seadlus.
Kokkuvõte majandusaastast
Eelnõu EELK keskasutuste 2001. aasta majandusaruande kinnitamiseks esitas assessor Jaan Tammsalu. Tähtsaima küsimusena tõi ta välja praostkondadele eraldatava palgatoetuste summa jagamise uue korra kehtestamise vajalikkuse. Käsitleti ka võlglaste probleemi ehk neid kogudusi, kellel on maksud maksmata.
Seisuga 31. detsember 2001 oli 44 kogudust maksuvõlglased. ilma viiviseta võlasumma ulatus ligi 155 000 krooni.
Rõhutati kurbusega, et enamik võlguolevaid kogudusi ei kasuta maksmise pikendamise võimalust, vaid jätab lihtsalt maksmata. Majandusnõukokku laekus sel aastal vaid ühelt koguduselt palve pikendada maksuvõlga. Siiski on viimase paari kuuga toimunud murrang ja 44 võlglasest on praegu võlgu 10 kogudust kogusummas 32 000 krooni. Märgiti, et EELKs elab ligikaudu 41 kogudust alla 5000 krooniga kuus.
Arutluste ja selgituste tulemusena kinnitas Kirikukogu üksmeelselt EELK keskasutuste 2001. aasta majandusaruande.
Päevakorrapunkt, kus arutati revisjonikomisjoni 2001. aasta tegevusaruannet, jäi pooleli, kuna revisjonikomisjoni esimehe Vello Vallaste sõnul puudus neil hetkel info 2001. aastal toimunu kohta. Eelmine revisjonikomisjoni koosseis ei ole materjale uuele üle andnud.
Revisjonikomisjoni hinnangul tuleb kirikuseadused omavahel kooskõlastada. Juhiti tähelepanu majandusaruande koostamisele. Kuna kirikutes liiguvad siiski küllaltki suured summad, peaks rahavoogude liikumine olema avalik ja nähtav.
Põhikirja muutus
Üks tähtsamatest teemadest oli EELK põhikirja § 156 muutmise seaduse eelnõu. Rõhutati vajadust koguduste nõukogu eelarvet ja majandusaruannet käsitlevate protokollide korrektset liikumist ja konsistooriumi saatmist.
Leiti, et eelarved ja majandusaruanded peaks laekuma konsistooriumi, nii on võimalik puudustele tähelepanu juhtida ja seeläbi kogudusi aidata. Praostkonnas peaks olema tagasiside ja kontroll. Valesti tehtud aruanded ei tohiks konsistooriumi jõuda.
Konsistooriumi haldusdirektor Mati Maanas rõhutas vajadust saada selge pilt koguduste hetkeolukorrast. Praegu teatakse vaid kulusid ja tulusid. Oluline on, et konsistooriumi haldustalitusel oleks võimalik majandustegevust analüüsida.
Eelnõu teisel lugemisel saadi 2/3 häälteenamus, mis on vajalik põhikirja muudatuse tegemiseks.
Kirik versus riik
Oodatuim osa Kirikukogul oli peapiiskop Jaan Kiiviti aruanne EELK 2001. aasta tegevusest. Seekord oli vormiline muudatus aruande esitamise korras. Ülesandeks seati vaadelda kiriku üldist olukorda ning ärgitada tegudele. Kõlama jäid sõnadepaar «nõutus» ja «uusliberalism».
Peapiiskop kõneles, et nõutuks teeb maailmas valitsev olukord, kus võidutseb uusliberalistlik ideoloogia, mille ainuvalitsejaks võib pidada mammonat. Tulemus on kõigile teada – rikkad muutuvad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Paljudele tähendab inimeseks olek ratsionaalset egoisti, keda ei juhi mõistus, vaid tungid. Ent mõistus peaks olema vahend eneseteostuseks ja ellujäämiseks. Tegemist on ristiusuvastase ideoloogiaga, kus kõikelubavas maailmas ei jäeta ruumi millelegi pühale.
Kiivit rõhutas, et igaühel tuleb iseenda eest vastutust kanda ning lisas, et teravamalt kui kunagi varem on kaalul inimese tulevik inimesena. Oluline on arvestada vaimset keskkonda, kuhu Eesti on astunud ning milles kirikul tuleb tegutseda, sest see maailm mõjutab kirikut olulisemalt, kui arvata osatakse. Näiteks tõi Kiivit seadusandluse.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut. Seega unustatakse, et riigi kohus on hoolitseda kultuuri järjepidevuse säilimise eest kirikut puudutavas osas. Kirik on taotlenud avalik-õiguslikku staatust, nagu see oli kahe maailmasõja vahel, või vähemalt eriseisundit. Praegu kujutab EELK endast mittetulundusühingute eriliiki, st et riik võtab kirikut kui kolmanda sektori ühte organisatsiooni. Riigile on kiriku tegevus kõrvaline, ei arvestata kiriku laia tegevusvõrgustikku.
Kiiviti arvates tuleks hinnata ja täiendada erinevaid riigi ja kiriku koostöövaldkondi. Kuigi kiriku õiguslik staatus on mittetulundusühing, ei saa teda käsitleda pelgalt kolmanda sektorina. «Me ei ole saanud oma mandaati riigilt ega ühiskonnalt, vaid Jumalalt ning meie ülesanne on olla avatud väljapoole, teenides kõiki inimesi,» ütles peapiiskop.
Teiseks murelapseks pidas Kiivit usuõpetust või õigemini selle puudumist koolides. Kiivit tõdes, et kirikuna tuleb kasutada kõiki oma võimalusi usuõpetajate ettevalmistamiseks ning leida neile edaspidi ka rakendust. Kuigi tegemist on vastuvoolu ujumisega, tuleb seda teha, sest kirikutöö on alati olnud mingis mõttes vastuvoolu ujumine.
Põhjust rõõmuks
Kiivit oli rahul Eesti Kirikute Nõukogu tööga, mille kaudu riik tasub haiglahingehoidjate, kaitseväe- ja vanglakaplanite palgad. Lisaks saavad riigieelarvest otsest toetust EKNi liikmeskirikud. EKNi kaudu saavad toetust ka erinevad projektid.
Kiivit rõõmustas, et koguduste nõukogusse ja juhatusse on valitud erialaselt kvalifitseeritud ning ühiskondlikult aktiivsed inimesed.
Kiivit võrdles kiriku töötegijaid kui majapidajaid, kes hoolitsevad Jumala antud heade andide eest. Üks istutab, teine kasvatab ning Jumal annab kõigele sellele kasvamise. Ühelt majapidajalt oodataksegi pigem ustavust kui nähtavate ja väliste tulemuste vangi jäämist.
Uue põhikirja ettevalmistamine
Suuremat arutelu põhjustas otsus, et EELK vajab seoses Riigikogus vastu võetud uue kirikute ja koguduste seadusega uut põhikirja. Uus põhikiri tuleks kooskõlastada riigipoolsete nõuetega ehk viia vastavusse riigi seadustega. 1991. aastal vastu võetud ja hiljem parandatud põhikiri on sisulises ja teoloogilises mõttes aegunud (rajanes 1935. aasta põhikirjale). Ainet aruteluks andis küsimus, kellelt tellida vastav seaduseelnõu. Konsistooriumi-poolsele ettepanekule tellida põhikirja eelnõu ühelt kõrgema teoloogilise haridusega vaimulikult lisandus teisigi ettepanekuid.
Kirikukogu otsustas, et EELK Konsistoorium tellib EELK põhikirja eelnõu kõrgema teoloogilise haridusega vaimulikult või kuni kolmeliikmeliselt töörühmalt ning vajalikud konsultatsioonid ja retsensioonid vähemalt kahelt juriidiliselt isikult.
Täiendusena viidi sisse, et lisaks EELK piiskoplikule nõukogule (nagu oli esitatud) kooskõlastab EELK põhikirja eelnõu teksti EELK juriidiline komisjon ja Õpetajate Konverentsi õpetuskomisjon ning vahearuanded esitatakse Kirikukogule. EELK keskasutuste 2003. ja 2004. aasta eelarves nähakse ette vastavad rahalised vahendid.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, mille korralised istungjärgud toimuvad kaks korda aastas – aprillis ja novembris. Kirikukogu kutsub kokku peapiiskop.
Sellega, et Kirikukogu Tartus peeti, jätkati traditsiooni, kus kevadine Kirikukogu istungjärk tuuakse Tallinnast välja. Tartu oli heaks jätkuks stardile, mis anti mõni aasta tagasi Viljandis. Tartu Pauluse koguduse Spordimuuseumi kasutusest tagasi saadud vastremonditud tiibhoones on sobiv koht suuremateks kogunemisteks.
Tasub meeles pidada, et 85 aastat tagasi peeti 1917. aasta mai lõpus ja juuni alguses Tartus Treffneri gümnaasiumi saalis rohkem kui 300 eesti koguduste esindajate koosolek ja esimene eestlaste esindajate ülemaailmne kongress, kuhu kogunesid evangeeliumi luteriusu koguduste asemikud, et uuele kirikukorralduse kokkuseadmisele asuda ja panna alus eesti rahvakirikule.
Erle Iher