Kogemuse mõju

Ülestõusmispühad – julgustuse, turvatunde, lootuse pühad. Millisel määral saavad need eesmärgid meie elus täidetud? Mõeldes Jeesuse Kristuse lunastusele ja tõotusele, mis sellega kaasneb, peaksime oma maisel rännakul hirmuta kulgema. Kui kõrvus heliseb lause: «Ma ei hülga sind ega jäta sind maha» (Hb 13:5), siis milline kaitse saab olla veel tugevam? Uskudes ülestõusmisse on kindel, et kõik maa peal on Jumala vägevates kätes, ka meie oma eluga.
Viimasel ajal on kuulda olnud inimeste arutlusi riigikaitsest. Ollakse mures, et mis saab, kui Putin … Hirmuks on ka põhjust, sest paljudel on kogemus ebastabiilsusest ja kogemus on see, mis meid juhatab. Eks me ju elagi kogemustele toetudes. Mõned neist mõjutavad meid rohkem ja on märgatavamad või õigemini – neid rõhutatakse, et märkaksime. Omamoodi põnev on hirmu külvata.
Mäletan oma nooruspõlvest, et vahel õhtuti eakaaslastega koos olles oli põnev õudusjutte rääkida, kuna seepeale hakkas nii mõnigi kartma. Tollel ajal tundus see erutavana. Nüüd mõtlen, et milleks sellist «põnevust» küll vaja oli. Meil on võimalik hoopis teistlaadi põnevusi märgata.
Väga huvitav, isegi vajalik oleks otsida ja leida ning teistelegi jagada sõnumit, mis julgustab, annab turvatunde ja lootust. Kui palju aga selline asi võiks inimesi erutada? Kas nad tahaksid sellest üldse kuulda? Teada on, et millegipärast on negatiivsed uudised (äpardus, õnnetus, sõda jne) haaravamad. Nendega kokku puutudes kasvab ka kogemus negatiivsetest sündmustest.
Teisalt kurdavad inimesed, et meie ümber on nii palju koledat, igatseks millegi ilusa järele. Seda kuuldes tahaks hüüda: «Andke ise selleks võimalust! Laske hea sõna ligi ja võtke see vastu!» See ei ole raske, tuleb ainult natuke enda sees selgust luua ja arutada, mida ma vajan, milliseid kogemusi soovin.
Nii nagu negatiivsed, mõjutavad meid ka positiivsed kogemused. Head ja julgustavad läbielamised aitavad võidelda hirmu ja hirmutamise vastu. Hirmutamine ei loo tugevat ühiskonda, ei tõsta meie kaitsevõimet. Kui öelda, et peame olema objektiivsed ja rääkima tõtt, siis kõigepealt tuleb inimest kinnitada, et ta tõde suudaks vastu võtta.
Ülestõusmispühad on tugeva inimese kujundamisel väga suure tähendusega. Nendes saame kogemuse kurjade kavatsuste nurjumisest. Sellisele selgusele jõuame, kui end täielikult Jumala kätte usaldame. Mina usun siiralt ja lapselikult, et see on tõde ja ma võin suure julgusega vaadata tulevikku.
Julgustan sindki mõtlema oma eluteele ja leidma sealt seda, mis näitab, millal oled saanud kogemuse Jumala toetusest ja ligiolekust. Ära rõhuta äpardusi. Suur reede, mida inimliku hinnangu põhjal võime negatiivseks kogemuseks pidada, oli Jumala plaanis võit. Sellele järgnes ülestõusmine ja nüüd teame, et vajalik oli nii üks kui teine. Ülestõusmise tõsiasi vabastab meid usust, et kõik toimub üksnes maa peal. Selle kaudu avatakse meid nägema elu jätkuvust maisest piiratusest vabanenuna. Õnnistatud saabuvaid ülestõusmispühi!

 

 

 

 

Markus Haamer,
Põltsamaa koguduse õpetaja