Kristus – taeva ja maa Issand
/ Autor: Hedi Vilumaa / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 20. november 2024 Nr 43 /
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. Pauluse teine kiri korintlastele 5:10
Joel Sang kirjutas kord: „Ammu on läinud luiged, / ammu on läinud haned. / Taevas on lage /…/ Talve eest enam ei page. / Hoidke nüüd üksteisest kinni! / Hoidke ja armastage!“ Kõledad ilmad ja maad võttev külm on käes ning talv, üks tore aastaaeg teiste seas, algamas. Kõheduse ja samas lootusega läheme hingesoojusega varustatuina uuele vastu.
Mõneski mõttes sarnaselt, ent siiski tõsiselt teisiti – üksi, pühaduse ja hingevärinaga astume kord Jumala palge ette. Seal avaldub, kes me õieti oleme. Tuleb välja, et meis on kaduva kõrval kadumatu, häviva kõrval hävimatu ja et maise kõrval ongi alati ja päriselt igavik!
Kui oleme ka kahelnud, unustanud, peitnud või salanud oma usu ja lootuse viimsedki riismed, ei ole Jumal lakanud meie kõrval käimast. Seda taipamist vajame aga eluajal ja enne trooni ees kummardamist. Laskem inimeseks olemise väärtust ja tähendust endale meelde tuletada ja kasutagem seda teadmist juba nüüd! Palugem teadlikult Jumalal ennast hoida ja kanda ülestõusmise päevani juba täna!
Kristus on taeva ja maa Päästja, meie Hoidja ja Kaitsja kõikjal – teist alust ei saa keegi rajada. Seda mõtet väljendab hästi meiegi kiriku sümbol, Martin Lutheri vapp ehk luterroos. Valge roos näitab, et usk toob rõõmu, tröösti ja rahu.
Õie punases südames olev must rist märgib usku õnnistavasse ja ülestõusnud Ristilöödusse. Vapi sinisest taustast aimdub tulevane taevarõõm ning kõike siduvast kuldsest ringist igavene rahu. Olgu see märk pitseriks ka lõppevale kirikuaastale 2024.
Hedi Vilumaa
Palve
Tänu ja kiitus olgu Jumalale taas ühe kirikuaasta eest! Issand, õnnista ja hoia meid oma armu all nüüd ja igavesti!
