Kristuse sõna on otsekui kompass ja tugi 

Kl 3:12–17

Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side! Armastus on otsekui ruumi tegemine oma südames nii ligimesele kui ka iseendale. Armastuse sideme teadvustamine ja hoidmine aitab teha ruumi mitte ainult sellele heale, mida näeme enda ja teiste juures, vaid ka sellele, mis meile teiste ja enda juures ei meeldi. Armastuse side teeb ruumi ka eksimustele, vigasusele, ebatäiuslikkusele. See teeb võimalikuks andestamise, nõnda nagu Issand meile andeks on andnud, kui me tunnistame oma eksimist ja patusust, kahetseme ja tahame paremana edasi minna. 

Kristuse rahu südames tuleb leppimisest, mõistmisest ja tunnistamisest. Leppides asjadega nii, nagu Jumal need on seadnud, suurendame oma südame rahu. Me kinnitame seda mõistmisega, et ligimene vajab hoolt ja armu, mitte vaenu ja hirmu. Viimselt suurendame seda veelgi tunnistamisega Jumalale, et oma inimlikust jõust ei piisa pääsemiseks, vaid et on vaja tema armu, enese usaldamist tema kätte ja peopesale hoida. 

Rahu püsib meie südametes, kui suudame täita käsku olge tänulikud! Tänulikkus tasakaalustab, viib meid Jumalale lähemale, sest suudame olla aupaklikud meile antu ees. Jumal annab lihtsalt niisama, armastusest oma loodu vastu, omanäolise vastu. Tema antu peegeldub loodus, meie elukeskkonnas ning kaasinimeses, meie kaaslastes. Tervikliku ühe või teiseta ei ole elu nii rikas ja täisväärtuslik, nagu Jumal seda ette on näinud. Võib-olla ei ole seda elu siis üldse. Tänu ja tänulikkus võimendab kaastunnet, lahkust, alandlikkust, tasadust ja pikka meelt. See on hea komplekt kaasinimestega hakkamasaamiseks, nende talumiseks ja neile andestamiseks. Taluda ja andestada saab siis, kui mõistetakse ja tunnistatakse oma inimliku õiguse mittekehtivust ja ekslikkust. 

Jumala ees on oma tõe ja õiguse tagaajamisega väga vähe peale hakata. Tegelikult ka kaasinimesega suheldes on armastuse abil taandumine ja ruumi tegemine teise ebatäiuslikkusele ja ekslikkusele parem. See aitab lepitada ja leppida. Sellega, kellele tehakse ruumi oma südames ja Jumalaga, kelle eeskujul armastuses toimides saame olla andestavamad ja tänulikumad igal meie elu päeval. 

Kristuse sõna on otsekui kompass ja tugi, mille abil elu igal päeval oma teekonnal käies on suurem tõenäosus püsida õigel rajal ning liikuda soovitud sihi poole. Kompassinõel näitab alati põhja suunas. Kristuse sõna näitab alati Isa ja taevariigi suunas. Mitut teed korraga käia ei saa. Soovides jõuda maastikul rännates kindlalt kohale, tuleb usaldada kompassi. Soovides jõuda Jumalale järjest lähemale, tuleb vaadata sinna, kuhu näitab Kristuse sõna. Muud võimalust ei ole. Üksi on teel keeruline olla. Ka teel Isa juurde on üksi raskem kui mitmekesi. Üksi on lihtsam eksida ja väsida. Üksi on lihtsam hätta jääda. Üksteise toetamine, aitamine ja abistamine viib edasi kõiki. 

Üks Aafrika vanasõna ütleb: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksinda. Kui tahad minna kaugele, mine seltsiga.“ Taevariiki ei jõua kiiresti ja pigem on see meile kaugemal kui lähemal. Ühisel teekonnal kasvab osadus ning selles omakorda armastuse side teekäijate vahel. Jagatud rõõm, ühine ülistus, koos kogetud keerukused tugevdavad, kinnitavad ja loovad seda sidet veelgi, tuues taevariigi vääramatult ikka lähemale. Kaasinimestega koos käimine teeb rõõmu, ent veel enam teeb seda käimine koos Jumalaga. Tema käes püsib kompass alati tasakaalus, tema ei kahtle ega väsi. Teda saab alati usaldada. Ka tema valikuid saab alati usaldada. Kui meie valime tema oma teekaaslaseks, siis valib ka tema meid. Ta soovib, et jõuaksime kohale, õigele eesmärgile, Isa juurde, ja annab meile võimaluse parimaks teekonnaks.

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! Igal hetkel Jumalat Isa tänades iga oma sõna või teoga tasakaalustame oma suhet temaga, parandame oma suhet iseendaga, tugevdame oma suhet ligimestega ning taastame oma suhet meile eluks hädavajaliku looduskeskkonnaga. Niimoodi jõuame lähemale oma eesmärgile, jõuame lähemale pühaks olemisele, olles rõivastatud kaastunde, lahkuse, alandlikkuse, tasaduse ja pika meelega. Nõnda oleme iga päevaga rohkem andestuse ja lepituse identiteedi kandjad, kelle jaoks on oluline arm – Jumalalt meile osutatud tingimatu ja mõõtmatu arm, arm kaasinimestele ja kaasinimestelt. 

Jumal on meie vastu armuline ja kaastundlik, valmis igal hetkel leppima, kui oleme eksinud. Meie ülesanne on vastata samaga, kõiki Jumala ande kasutades, olla samasugused nagu tema – armuline ja kaastundlik. Me ei tohi külvata hirmu, mis tuleneb iseenese õiguse tagaajamisest, vaid peame jagama ruumi andvat hoolivust ja armastust. Seda armastust, mis on üle kõige, mis on täiuslik, kõike kokku siduv. Iga Issanda Jeesuse nimel tehtud sõna ja teoga hoiame seda alal. Aamen.

 

 

 

 

Jane Vain,

Järva-Madise õpetaja