Kuidas võita kurja?
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 4. veebruar 2015 Nr 5 /
Möödunud nädala sündmustest pälvis paljudes Euroopa riikides enim tähelepanu Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva tähistamine. Ometi toimus rohkelt muudki, mille otsene mõju meie igapäevaelule ja tulevikule näiliselt palju suurem on. Muuhulgas ei olnud puudust ka meie endi aja inimlikest kannatustest, julmusest ja vägivallast. Miks tundus ammuste sündmuste meenutamine nii paljudele möödunud nädalal olulisem kui kaasaegsete probleemidega tegelemine?
Põhjus on selles, et Auschwitzist on saanud üldine kurjuse ja kannatuste sümbol. Küllap seetõttu, et seal võimutsenud inimlik julmus oli mitte ainult üsna erakordne, vaid on ka hästi dokumenteeritud. Nüüd ei saanud enam kellelgi olla illusioone inimloomuse suhtes. Saadud šoki tulemuseks oli inimõiguste teema esilekerkimine ning jõupingutused tollaste õuduste kordumise vältimiseks.
Nüüd aga näeme, et taas muutuvad aktuaalseks tegurid, mis omal ajal totalitarismi esiletõusule kaasa aitasid. Suurriiklik-revanšistlikud meeleolud ja lahenduseta jäänud sotsiaalsed probleemid sünnitavad vandenõuteooriaid, sallimatust ja soovi vägivalla abil kehtestada oma inimlikke arusaamu absoluutsest tõest. Heast tahtest, õilsate põhimõtete jutlustamisest ja mineviku õppetundidele viitamisest ei näi piisavat, et sellele vastu seista.
Kuidas on võimalik, et Auschwitz sai teoks kultuuriruumis, mille kristlikku tagapõhja me nii meelsasti rõhutame? Enamgi veel, praegugi õhutatakse vihkamist mõnikord ka «kristliku tsivilisatsiooni» kaitsmise sildi all. Näib, et formaalsest kristlike väärtuste jagamisest ei piisa, et võita kurjust iseendaski, ühiskonnast rääkimata. Vaja on meeleparandust ja elavat usku Kristusesse.
Rain Soosaar
