Kultuurist sotsiaalini
/ Autor: Juune Holvandus / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 27. november 2013 Nr 48 /
Avalikkuse ees tõmbas kogu tähelepanu endale ajalehe Sirp ümber toimuv kiremöll. Nüüdseks on ka Kaur Kender teatanud tagasiastumisest. Kas leht sellest kultuurile lähemale või inimestele loetavamaks saab, seda veel ei tea. Sündmusi jälgides jäi vägisi mulje, et ka kultuuriministrist vabanemiseks oli see sihipärane ja tõhus viis. Puhastas õhku, aga võib-olla viib soovijad lähemale isegi järgmisele sammule. Nende jaoks, kes sooviksid peaministri või isegi Reformierakonna võimult väljavahetamist. Ent ehk piisas õhupuhastamiseks sellestki trallist, võttis tule enda peale.
Rahvusvahelisel areenil mängiti uus malepartii, mis ühe lisasammuna võib aidata lõpule viia Teist maailmasõda, mis Lähis-Idas kestab ikka veel. Iraaniga jõuti kokkuleppele tuumakatsetuste mõningases jagatud kontrollis, igatahes ilmutas Iraan praegu soovi dialoogiks. Nagu ikka maksti kinni mõned ebamugavused, rahas, mis on kõige lihtsam. Eesti kahest valupunktist kirjutas Eesti Ekspress emotsionaalselt ja mõjuvalt. Et kasvueas lastel pole muud valida kui arvuti ees istumine või täiskasvanute viisi «pidutsemine», mis joobes võib lõppeda kurvalt. Läänemaal nii kahjuks juhtus nelja noore inimesega.
Teine jahmatav uudis oli, et aastaid probleemiks olnud laste elatusraha saamata jäämine on viinud mõned emad selleni, et leidub vabatahtlik omakohus, mis selle asja mingil moel korda ajab. Üks suur samm kodanikuühiskonnast eemale. Lugesin seda linnadevahelises liinibussis, kus ühe ema imik end hingetuks karjus. Keegi vanem Võrumaa mees küsis, kas ta ei võiks last sülle võtta, see on ometi vanast ajast teada laste rahustamise võte. Nooriku eest hüppas püsti nooruk ja palju ei puudunud, et ta oleks pöördujat karistanud rusikahoobiga. Keegi ei sekkunud sõnagagi, ehkki buss oli rahvast täis. Vanemate õigus, mõtlesin kurvalt. Kuid isaks arvatu väljus järgmises peatuses, ütlemata titeemale ühtki sõna. Võõras.
Juune Holvandus
