Kus on ligimesearmastuse piir?

/ Autor: / Rubriik: Jutlus, Pühapäevaks / Number:  /

Kristjan Luhamets. Foto: Toomas Nigola.

Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: „Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?” Jeesus ütles talle: „Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda. Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha. Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti. Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta. Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: „Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!” Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu. Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: „Maksa, mis sa võlgned!” Siis see kaassulane palus teda maha heites: „Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!” Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab. Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud. Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: „Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!” Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.”

Matteuse evangeelium 18:21–35

Usutunnistuses loetleme asju, mille kaudu Püha Vaim meid pühitseb, uueks loob ja teistsuguseks muudab. Ütleme, et usume pattude andeksandmist. Me usume, et ka andekssaamine muudab meid.

Peetrus tahtis teada, kus on ligimesearmastuse piir. Seda oleks hea teada, sest kui ma olen päevanormi täitnud, võiksin südamerahuga õhtule jääda ja isegi Jumal ei saaks minult enam midagi nõuda.

Jeesus vastas Peetrusele, aga vastas ka meile, sest see on ka meie küsimus. Kas Jeesus suurendas ligimesearmastuse normi 70 korda? Kas see ongi ligimesearmastuse piir? Ei, vaid Peetrus on küsimuse valesti püstitanud.

Andeksandmine, millest Jeesus räägib, on kellegi teise süü enda omaks võtmine. Kui on andeks antud, ei ole võimalik teist korda andeks paluda, sest see on jälle esimene kord. Kui on andestatud, on eelmine kord kustutatud.

Nii teeb Jumal ja nõnda tegi Jeesus, kui ta kandis ristil meie patu karistuse. See polnud käegalöömine ega unustamine, vaid meie süü reaalselt enese omaks võtmine. Aga see tähendab, et meie oleme, kui me kahetseme ja andeks palume, ka päriselt vabad.

Andeksandvat meelt ootab Jumal ka meilt. Ei ole mõtet arvutada, millise riigi eelarvega on võrreldav tähendamissõnas mainitud 10 000 talenti. Suurim rahaühik ja suurim arvsõna on nagunii kokku mustmiljon. Jutt sellest, et ma maksan kõik, on naeruväärne. Seevastu 1 teenar oli lihttöölise päevapalk. Kaassulase võlg 100 teenarit ei ületaks tänapäeval viie kuu miinimumpalka – raha, mida just taskus kaasas ei kanna, aga mis maksegraafiku alusel on täiesti tasutav.

Orjaks müümine tähendas võlgnikule ja tema perele isikuvabadusest ilma jäämist, millest tagasiteed vähemalt enda algatusel teoreetiliselt enam ei olnud. Sama lootusetu on patuse inimese olukord. Meie võlg Jumala ees on liiga suur. Pealegi, kes pattu teeb, on patu ori (Jh 8:34). Ori ei saa ennast vabaks osta, sest orjal puudub omand. Ori ise on omand ja kõik, mis on orjal, kuulub tema isandale. Patu hinda saab maksta üksnes see, kes ise ei ole patu ori, st Jeesus.

Tähendamissõnas nägi isand võlgniku meeleheidet. Aga Jeesus ei räägi meile muinasjuttu härdameelsest miljardärist, kellele tonnide viisi kulla kaotsiminek ei tähenda midagi, vaid ta räägib elavast Jumalast, kes meie võla enda kanda võtab ja meie patu karistust kandes ise päriselt valu tunneb.

Kes pole niisugust andeksandmist kogenud, võib imestada: muudkui patusta ja palu andeks ja kõik on korras! Rängalt eksib see, kes nõnda mõtleb. Niisuguste mõtetega pole keegi oma võlast Jumala ees vabanenud. Püha Jumal on halastaja ja armuline, aga ta on ka kardetava vihaga.

Tähendamissõnas otsustas isand müüa orjaks nii võlgniku kui ka tema pereliikmed. Pole saladus, et meie headest või halbadest tegudest, meie usust või uskmatusest saavad osa ka meie lähedased. Aga Jumala andeksandmine vabastas ka neid. Me ei tohi mõelda, et see pole teiste asi, kuidas mina elan. Sinu patu pärast kannatavad teised inimesed: sinu naabrid ja kaasmaalased ja kui sul on sugulasi, siis ka nemad. Aga kui me tahaks neile midagi head teha? Ka see on võimalik. Sinu meeleparandus on õnnistuseks ka neile.

Tähendamissõnas kõlasid veel teist korda sõnad: „Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!“ Nüüd oli tegu võrreldamatult väiksema võlaga. Peetrus arutles selle väiksema üle ja uuris, millal saab mõõt täis. Jeesus ütles: kas või seitsekümmend seitse korda. Ja me ikka ei jõua veel selleni, mida Jumal meie heaks juba on teinud. Kõigeväeline Jumal on andestanud meie hiigelvõla, aga meie loendame sõrmedel, liidame kokku sente … 

Meieisapalves ütleme: anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Meil on see võimalus: andeks anda. Kuigi vahel on seda võimalust raske kasutada. Nii juhtus ka tänases kirjakohas, mis tuletab meelde, et andestamatusel on rasked tagajärjed.

Jeesus ütleb: andestage! Maailm ei salli seda. Maailm ootab õiglast kättemaksu, aga ristiusu südamesoon on see sõna: Isa, anna neile andeks!

Mida teha, et andestamatus meist jagu ei saaks? Jeesus ütleb, et me peame armastama oma vaenlasi ja palvetama nende eest, kes meid taga kiusavad. Kui ülekohtused käed Stefanost kividega viskasid, heitis ta põlvili maha ja hüüdis: „Issand, ära pane seda neile patuks.“

Kuidas ta suutis nõnda öelda!? Stefanos teadis, kuidas Jumal oli talle 10 000 talenti kinkinud. Igas kirikus on meie silme ette tõstetud Kristuse rist, mis seda meile meelde tuletab. See teadmine muudab meid ja muudab meie suhteid nende inimestega, kes meie vastu sageli eksivad.

Aamen.

Kristjan Luhamets

Tartu Pauluse koguduse õpetaja