Ma ei julge seda enam väljagi öelda

Kui küsisin hiljuti oma kahekümnendates eluaastates juuksurilt, mida tema arvab praeguse valitsuskoalitsiooni abielu mõiste muutmise plaanist, siis vaikis ta hetke ja tunnistas: „Ma ei julge seda enam väljagi öelda.“ Oleme ühiskonnas jõudnud olukorda, kus tunnistada, et toetan abielu kui mehe ja naise liitu, on midagi, mis paneb end ebamugavalt tundma. Tükk aega pole kohanud samal positsioonil olevat inimest, kes samal ajal arvaks (ehkki kindlasti on neidki), et samasooliste suhted ei võiks olla seaduste tasandil reguleeritud. Seda on ka peapiiskop Viilma korduvalt nimetanud. Nõus ei olda seni käibel oleva abielu mõiste pealesurutud ja kiirustades teerullimeetodil muutmisega seadustes.

Eesti Kirik soovis teada, mida meie lugejad arvavad planeeritavatest abielu mõistega seotud muutustest ja panime Facebooki üles gallupi küsimusega „Kuidas suhtute abieluvõrdsusesse?“. Esimene reaktsioon oli suunatud mõiste „abieluvõrdsus“ kasutamise vastu, viidates, et mõiste kasutamine näitab selle pooldamist. Teadmata, et küsimuse koostajad on kritiseerijatega samal positsioonil, sai toimetus süüdistusi, et on kallutatud. Seega oli neil õigus, oleme kallutatud, aga samas suunas. Selle positsiooni olemasolu pole aga – nagu tähelepanelik lugeja on ilmselt märganud – toimetust takistanud avaldamast abielu teemal erinevatel positsioonidel olevate autorite kirjutisi. Meie luterliku kiriku liikmetel on erinevaid positsioone ka selles küsimuses, kõik nad on Eesti Kiriku lugejad ja oleme pidanud oluliseks, et ka tundlike teemade üle oleks võimalik arutleda.

Abieluvõrdsuse mõiste sai asendatud sooneutraalse abielu mõistega. See aga ei lõpetanud küsitluse seiklusi. Ilma kahtlusteta on tegu meie kõige arvukama vastajaskonnaga gallupiga. Samas ei saa tulemust pidada tõsiseltvõetavaks, kuna soov oli teada saada, mida meie lugejad arvavad. Nimelt märkasin pühapäeva hommikul, et toimumas on midagi kummalist. Olgu ära toodud, et enne seda oli sooneutraalse abielu vastu 63% vastanutest, veidi alla 10% neutraalseid ja ülejäänud poolt. Vastamine toimus mõõdukas tempos.

Pühapäeva hommikul märkasin aga, et poolthääli lisandus äkki iga 3–5 sekundi tagant ja kui see oli tunni kestnud, siis tekkis kahtlus, et tegu on robotiga. Inimene ei ole lihtsalt nii süstemaatiliselt järjekindel. Toimetus tegi otsuse, et katkestame küsitluse ja kustutasime postituse Eesti Kiriku FB-lehelt, et hääletamine lõppeks. Enne seda võis kommentaaridest lugeda protesti roboti-kahtluse kohta ja seletust, et küsitlus liikus vastavate huvigruppide listidesse. Eesti Kirik oleks rõõmus, kui siiani laekuvate poolthäälte andjad, keda on pea 10 000, oleksid tõepoolest Eesti Kiriku lugejad. Siiski on kahtlus, et paljud neist – kui tõesti pole tegu robotiga – pole seda. Huvigruppide positsioon oli aga enne nende tegutsema asumistki selge ja selleks pole vaja Eesti Kiriku küsitlust.

Kätlin Liimets