Ma saadan teile Lohutaja

Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.
(Jh 14:15–21)

Kirikukalendris seisab ees nelipühapäev ehk päev, mil jüngrid kogesid Püha Vaimu intensiivset ligiolu. Kõne all on Jeesuse viimase kõne tõotuse täitumine – ristikoguduse tõeline sünnipäev.
Evangelist Johannes vahendab meile Jee­suse viimaseid lohutussõnu oma õpilastele pärast õhtusöömaaja lõppu. Ta ütles: „Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega“ (Jh 13:33). Ta manitseb neid: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!“ (Jh 13:34)
Ta ehmatab ka Peetrust, öeldes, et enne kukelaulu on ta Jeesust juba kolm korda ära salanud (Jh 13:38). Seejärel Jeesus julgustab jüngreid ja annab tõotuse Püha Vaimu tuleku kohta, kes trööstib ja lohutab tema taastulemiseni kõiki, kes temasse usuvad. Tänane kirjakoht ongi lõik sellest julgustuskõnest. Võib jääda arusaamatuks, keda või mida Jeesus silmas peab. Vastuse saame selgesõnaliselt veidi allpool: „Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud“ (Jh 14:26).
Jeesuse tõotus sai tõeks 50 päeva pärast ülestõusmispüha ja 10 päeva pärast tema taevassevõtmist. Püha Vaimu väljavalamine ehk 1. nelipüha langes muide kokku Leviticuses seatud uue ohvripühaga: „Siis lugege endile hingamispäevale järgnevast päevast, päevast, mil te tõite kõigutusvihu, seitse täis nädalat – kuni seitsmendale hingamispäevale järgneva päevani lugege viiskümmend päeva –, siis tooge Issandale uus roaohver!“ (3Ms 23:15–16). Mis siis juhtus?
Apostlite tegude raamat jutustab (Ap 2:1–41), et jüngrite koos olles sündis taevas kohisemine, otsekui oleks kange tuul puhunud ja nende peade kohale ilmusid otsekui tulekeeled. Kõik nad said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima võõrastes keeltes. Kokku tulnud erikeelne rahvahulk kohkus, kuuldes galilealasi rääkimas nende endi paljudes keeltes. Osa arvas, et need üksteist jüngrit on joobnud.
Ent Peetrus oli see, kellele selgus tõde, et täitunud oli prohvet Joeli ettekuulutus (Jl 3:1–5) ja et toimunu oli Jumala erilise armu tunnismärk. Ta ütles oma kõne lõpuks kokkutulnuile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni“ (Ap 2:38). Neid, kes kuuletusid, ristiti apostlite tegude pärimuse järgi kokku kolm tuhat hinge. Nõnda tekkis esimene ristikogudus.
Jeesuse ristimisel Jordanis Ristija Johannese poolt ilmus Püha Vaim valge tuvina (Lk 3:21–22). Nelipühal toimunut on kirjeldatud tuule ja tulekeeltena. Eks heebrea sõna rūaḣ tähendagi ju tuult, hingust, aga ka väge ja meelelaadi. Ent Püha Vaimu ilmumiskuju ei olegi oluline. See on deus absconditus, miski, mis puutub vaid Jumalasse endasse. Tähtsaim on, et Püha Vaim lõi kristliku kiriku ning toimib meis ja meie jaoks aegade lõpuni.
Püha Vaim jätkab, nii nagu kirjakoht ütleb, taevasse läinud Kristuse tööd ristikoguduses. See tähendab, et Püha Vaim on ehitanud üles kiriku, hoiab ja kaitseb seda ning on õpetanud ja õpetab ka edaspidi kuni Tema taastulemiseni meid mõistma Kristuse armutöö tähendust ajalikule maailmale. Mõistma, et ajalik olemine on üürike, kuid neid, kes Temasse usuvad, ootab ees igavik osaduses Jumala endaga. Püha Vaim juhib meid astuma sellel teel ja õpetab mitte kõrvale kalduma.
Püha Vaim on juhtinud ja juhatanud Vana Testamendi rahvajuhte ja prohveteid, andes nendele inspiratsiooni. Püha Vaim juhtis ja juhatas apostleid, kirikuisasid, usutunnistajaid, märtreid, õpetlasi ja mõtlejaid.
Kristus ei jäta tänapäevalgi omasid üksi, vaid ta jätkab Püha Vaimu vahendusel oma kohalolu. Püha Vaim loob üksikinimesele usu ja täidab nende omavahelise suhte armastusega, toimides nii läbi armuvahendite kui ka läbi koguduseliikmete osadussuhte.
Püha Vaim aitab toetada ennekõike evangeeliumi rõõmusõnumi levitamist: „Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni“ (Mt 28:20).
Aamen.

 

 

 

 

 

Tarmo Kulmar,
teoloogiadoktor