Milleks meile usundi(te) õpetamine?

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Marju Kõivupuu. Foto: Liina Raudvassar

Taasiseseisvunud Eestis on mõned olulised teemad, mida veeretatakse aastakümneid nagu kuuma kartulit ühest käest teise. Eestikeelsele õppele üleminek oli üks neist, mille rakendamise suunas astuti lõpuks ometi otsustav samm. See pole ju vene või mõne teise mitte-eesti kodukeelega laste suhtes õiglane, kui nende hariduslik stardiplatvorm on eestikeelsete omast kehvem.

Usundi(te)õpetuse koolidele kohustuslikuks muutmisega seni paraku nii hästi läinud ei ole. Peamised ettekäänded, miks seda ainet koolidesse mitte lubada, lähtuvad peaasjalikult  hirmust ja eelarvamustest. 

Usundi(te)õpetus seostub suurel osal inimestest kohustusliku usuõpetusega.  Usuõpetaja koondkujuna kangastub ilmselt paljudele „Kevade"-filmi koleeriline köster Endel Ani kehastuses, kes ulakamate tegelastega aeg-ajalt ka „paar sõna mõistlikku juttu ajas“.  Kui paljud meist aga teavad, et nõukogudeaegsetest „Kevade“ kordustrükkidest oli 25. peatükk välja toimetatud? See, mis räägib Arno religioossest nägemusest Jeesusest Ketsemani aias.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga