Muljeid Balti luterlike piiskoppide kohtumiselt

27.–28. augustil toimus Siguldas Balti piiskoppide kohtumine ja 29. augustil toimus Jānis Vanagsi piiskopiordinatsiooni 25. aastapäeva tähistamine Riias. Nii oli siis võimalik piiskoppidel isekeskis mõtteid vahetada ja veidi pilku heita ka Läti kirikule.
Varasemalt on aeg-ajalt selliseid Balti piiskoppide kohtumisi toimunud, kuid nüüd jäi viimane kohtumine õige mitme aasta taha. Läti ja Eesti kirikutes on ametisse seatud uusi piiskoppe ja kohtumise esimene mõte oligi omavahelise tutvuse ja kontaktide loomine. Soe ja südamlik osadus pakkus kõigile kosutust ja rõõmu.
Kirikute elust ülevaate andmise käigus kerkisid üles mitmed ühised teemad. Üheks neist oli kiriku ühtsuse hoidmine. Jagati murekohti ja räägiti ohtudest, mis võivad ühtsust lõhkuda. Kirikujuhtide jaoks on see üks peamisi valdkondi. Hoida kinni Jumala sõna tõest, säilitada puhast südametunnistust ja hoolitseda selle eest, et ei tekiks kildkondi ning lõhenemisi, ei ole kerge ülesanne.
Kuna Läti Evangeelse Luterliku Kiriku sinod (kirikukogu) langetas 3. juunil 2016 otsuse, et vaimulikuks võib ordineerida ainult mehi, kerkis see teema ka sellel kohtumisel päevakorda. Mitmed jõukamad kirikud on loobunud selle otsuse pärast Läti kiriku majanduslikust toetamisest. Läti kirikus on küll viimase 25 aasta jooksul ordineeritud vaimulikku ametisse ainult mehi. Ka Leedu kirikus ordineeritakse vaimulikuks vaid mehi. Varematel aastatel on kogu maailmas luterlikus kirikus ametisse ordineeritud üksnes mehi. Samuti on see nii ka suurtes ajaloolistes kirikutes. Nüüd on Läti kirik sunnitud olema selle otsuse pärast erilise tähelepanu ja surve all.
Perekonna ja abielu mõistmises kinnitati, et kõik kirikud on samadel seisukohtadel, mida umbes 10 aastat tagasi Balti piiskopid ühiselt väljendasid. Ühiselt arutati koostöö võimalusi selles valdkonnas, kuidas aidata pühakirjale truuks jäädes neid, kes on teistsuguse seksuaalse suundumusega. Jagati ka kogemusi selles vallas, kuidas suhelda nende kirikute ja piiskoppidega, kes on langetanud otsuse samasooliste inimeste laulatamiseks. Kuigi me ei saa osaleda nende kirikujuhtide ametisse õnnistamisel, ometi tuleb neid toetada ja osadust hoida nende koguduste liikmetega, kes on truuks jäänud pühakirjapärasele abielu mõistmisele. Keerulistel aegadel vajab Jumala rahvas just üksteise toetust.
Loomulikult arutati ka kirikute arengukavasid ja strateegilisi plaane. Põhjalikud olukorra kirjeldused on küll vajalikud, kuid peeti oluliseks ka väga selgelt ja konkreetselt välja tuua kiriku tulevikuvisioonid. Läti peapiiskop Vanags arvas, et see võiks mahtuda lausa poolele leheküljele, saaks selle oma seinale riputada.
Muidugi oli meeldiv ka peapiiskop Jānis Vanagsi piiskopiordinatsiooni tähistamise päev. Päev algas varakult peapiiskopi 1993–2018 peetud ülestõusmispüha- ja jõulujutluste raamatu esitlusega. Sellele järgnes Jānis Vanagsi elust rääkiva dokumentaalfilmi „Sulane“ vaatamine. Filmi oli teinud üks peapiiskopi õpilastest sellest perioodist, kui Jānis Vanags oli noor kooliõpetaja. Päev jätkus ajaloolase dr Harijs Tumansi avaliku loenguga „Globaliseerumine – ajaloolase pilgu läbi“. Pärastlõunal toimus lühike konverents ja päev lõppes piduliku jumalateenistusega Riia toomkirikus.
Väga sügav ja meeldiv mulje jäi Läti kiriku vaimulikkonnast. Silma torkas vaimulike tõsidus, liturgias osalemise oskus ja liturgiasse süvenemine. Meile jäi nendest mulje kui väga ühtsest või väga distsiplineeritust vaimulike perest.
Need koosveedetud päevad olid eelkõige piiskoppide jaoks sedavõrd olulised ja tähtsad, et otsustati hakata kohtuma igal aastal. Tulevaks aastaks kutsus Balti piiskopid endale külla Leedu peapiiskop Mindaugas Sabutis.
Meie kirikust võtsid kohtumisest osa peapiiskop Urmas Viil­ma, piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning kantsler Andrus Mõttus.
Õnnistusi soovides

Joel Luhamets,
piiskop