Palmipuudepüha – aukuninga alandustee
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 13. aprill 2011 Nr 18 /
Pühapäeva nimetus tuleb loetavast evangeeliumist, kus on juttu sellest, kuidas inimesed tervitasid palmiokstega Jeruusalemma saabuvat Jeesust. Palmioksad olid Kristusele au osutajateks ja näitasid, et paljudele inimestele tähendas Jeesus väga palju. Palmiokste puhul oli tegu võidu ja lootuse märgiga. Tee ääres seisjatele ja palmiokstega lehvitajatele oli Jeesus aukuningas.
Samas oli linnas ka palju neid, kelle jaoks Jeesus oli ohtlik rivaal, kes tuli oma teelt kõrvaldada. Nad olid samal ajal linnas, kuid palmipuudepühal olid Jeesust tervitamas need, kes lootsid temast saavat päästjat-kuningat. Nii on tegu aukuninga sisenemisega pühasse linna. Samas läks Kristus Jeruusalemma, et seal surra inimeste pattude eest. Teadlik valmisolek eneseohverduseks teiste eest juhtis Jeesust pühasse linna.
Meil palme ei kasva ja seetõttu on meie traditsioonis kasutatud palmipuudepüha protsessioonis pajuoksi. Samuti on kombeks panna pajuoksi kirikus või kodus vaasi.
Me võime Kristuse kirikuna astuda teele, et elada kaasa Jeesuse elu viimasele etapile ning mõelda sellele, mida tema meie heaks tegi. Võime mõelda, kuidas Issand läks Jeruusalemma, et seal meie eest kannatada ja surra selleks, et meie saaksime vabaks ja päriksime elu Jumala riigis.
Kaido Soom