Piibel – nõia või nunna raamat?

Pühapäeval tähistasime Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Juubeliaasta oma nähtavate märkidega ning ilusate mälestustega mitmetest ühistest ettevõtmistest on jäänud seljataha ja oleme astunud uue aastasaja teele. Viimastel päevadel on palju kõneldud Eestimaast, sellest, kui hea on siin elada, kui palju oleme saavutanud, aga osutatud on ka valupunktidele, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata, et võiksime elada hoolivamas ühiskonnas ja tugevamas ning jätkusuutlikumas riigis.
Kirikutes kõlas aga pühapäeval tänu Jumalale vabaduse eest, tänu oma maa ja rahva eest, tänu ka õnnistuse eest, mida oleme tohtinud vastu võtta. Kirikurahvana ehk kogemegi kõige tugevamalt just vabariigi aastapäeval kontrasti laiema ühiskonna ja kiriku sõnumi vahel. Ühiskonnas on sel päeval rõõmu allikaks meie rahva edu ja kordaminekud. Kirikus näeme aga kõige selle hea taga eelkõige Jumalat, kes on lubanud meil vaba rahvana omal maal elada, kasvada, luua ja saavutada. Me teeme nõnda, sest pühakiri õpetab meile seda, õpetab nägema Jumalat ja märkama tema tegusid igapäevaelus, õpetab Jumalat austama ja armastama.
Vabariigi aastapäev oli sel aastal pühapäeval, mille teemaks oli Jumala sõna külv. Kas polnud see tähendusrikas? Laulik on öelnud: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand“ (Ps 33:12a). Kas peab see paika meie rahva puhul või oleme hoopis õnnelik rahvas Issandata? Jumalat tunneb meie rahva hulgast ju tõesti vaid pisku. Ristiinimestena sooviksime, et Jumala sõna oleks enam osa meie igapäevaelust.
Oma 27aastases praktikas usuõpetuse, usundiõpetuse ja kultuuriloo õpetajana ei ole olnud mul veel sellist kogemust, kus Piiblit tutvustades lapsed seda ära ei tunne. Kuid sellel õppeaastal see paraku juhtus. Kultuuriloo tunnis 2. klassis, kui kõnelesin erilistest raamatutest ja näitasin vana Piiblit, ei osanud õpilased ära arvata, millega tegu. Nad pakkusid, et see võiks olla nõia või nunna raamat. See seik on omamoodi ajastu märk. Meil on sirgumas põlvkond, kellel puudub side kristlike tõekspidamiste ja traditsioonidega. Põhjusi on selleks mitmeid. Enamik lastevanematest, aga juba ka vanavanematest ei ole kokku puutunud kirikuga ega usuküsimustega. Ei ole ka enam põlvkondadeülest ja ühendavat raamatut, milleks Piibel meie kultuuriruumis on olnud. Olukord tuletab taas meelde religiooniõpetuse vajalikkust meie koolides, mis annaks esmased usualased teadmised ja aitaks säilitada kultuuripärandit.
Seda suurem on kristlaste ja koguduseliikmete vastutus selle olukorra teadvustamisel, et vähemalt oma järeltulevale põlvkonnale kirikut, oma kogudust ning kristlikku õpetust ja traditsioone tutvustada ja teadlikult edasi anda. Kõige olulisem on aga Piibel avada ja seda lugeda, nii üksi kui ka hulgakesi. Aktuaalse teemana kerkib seetõttu esile ka misjon mitte ainult kogukonna keskel, vaid vaimulik kasvamine perekonnas ja koguduses.
Oleme kiriku arengukavas seadnud misjonitöö eesmärgiks „kasvatada usus kindlaid ja tunnistavaid kristlasi, kes on aktiivsed koguduse liikmed ja misjonärid igapäevaelus“. See on suur eesmärk, mille poole saame astuda samm-sammult. Tugevaks ja tunnistavaks saame kasvada osaduses Jumala ja üksteisega ehk Jumala sõna valguse juurde kogunedes üheskoos palvetades ja lugedes ning kirja seletades. Jumalateenistus sõna ja sakramendiga on see keskne koht, kus me seda iga nädal teeme. Kuid usuelus on oluline ka regulaarne Jumala sõna uurimine ja selle üle mõtisklemine, sõna ellu rakendamine, üksteise toetamine usus, koos palvetamine, koos kasvamine. Üks võimalus, kus üheskoos Jumalat otsida ning „usus kindlaks ja tunnistavaks kristlaseks kasvada“, on koguduses koos käiv väikerühm.
EELK Misjonikeskus kutsub minikonverentsile „Väikerühmad koguduses“, kus tutvustatakse väikerühma piibellikke aluseid, jagatakse isiklikke kogemusi, pakutakse juhtnööre alles alustavale väikerühmale, selgitatakse selle töö võimalikke väljakutseid ja tutvustatakse väikerühmale sobivaid materjale. Konverentsile on oodatud nii vaimulikud kui ilmikkristlased, kes on mõelnud väikerühma alustamisele oma koguduses. Konverents toimub 26. märtsil kl 18–21 Pirita kloostris. Täpsem info on juba koguduste meilile saadetud, teavet leiab ka misjonikeskuse kodulehelt.
Astudes Eesti Vabariigi uue aastasaja teele pöörakem siis teadlikult rohkem tähelepanu Jumala sõna külvile.

Katrin-Helena Melder,
assessor