Puhkus – see on tervis

Ometi on kätte jõudnud suur ja soe suvi. Saab teha paljutki, mida talvel ei saanud – veekogus sulistamas käia, lähedastega perekondlikke kokkutulekuid ja sõprade-tuttavatega pidusid korraldada, hulgakesi kaunist muusikat nautida või niisama lõkketule ääres istuda. Ja mis kõige tähtsam – eelkõige saame puhata. Vähemalt seda me peaksime tegema. Tüüpilise töönarkomaanist eestlase jaoks on see midagi, mida tuleb õppida ja aeg-ajalt endale ka meelde tuletada. Suvel juulikuus võetakse enamasti tõesti aeg maha, aga puhata tuleks ikka aasta ringi. Ka Jumal puhkas oma tegudest seitsmendal päeval ja me ei tohiks küll arvata, et Jumalast paremad ja tugevamad oleme.

Puhkus on parim energia taastamise vorm. Aastakümneid tagasi konservatooriumis käies märkasin solfedžo tunnis polüfoonilisi diktaate kirjutades, et need tulevad paremini välja pigem semestri alguses kui lõpus. Mis siis, et tegelikult oleks loogiline olnud täpselt vastupidi.

Omast kogemusest tean nüüd ka öelda, et puhkus – see on tervis. Ja parem oleks, kui see tõdemus saaks selgeks enne kogemust, enne, kui organism väsib ja ise ennast meelde tuletab. Tuleb õppida iseennast kuulama ja endaga arvestama ja endale mõtlema. See on justkui midagi tavatut ja harjumatut, enamasti kuuleme ikka üleskutseid teisi aidata, toetada, kuulata, mõista, armastada jne. Aga seda kõike saame teha üksnes siis, kui ise terved ja töövõimelised oleme. Mõeldes endale hoolime teistest!

Haigust ei tasu siiski karta, sest tema läbi võime õppida nii mõndagi. Haigus sunnib meid aja maha võtma, loobuma rahmeldamisest ja 24/7 saadaval olemisest. Nii saame võimaluse lugeda rohkem Piiblit ja muud vaimulikku kirjandust, kuulata üle ammu kingitud CDd või otsida Youtube’ist üles naaberkoguduse jumalateenistused, pealinna kirikukontserdid ja palju muud. Tõsi, seda kõike võiks teha ka tervena oma tavaliste tööde-toimetuste kõrvalt.

Suvi pakub puhkamiseks rohkelt võimalusi, kasutagem siis neid. Mööda kaunist Eestimaad ringi sõites saab külastada teeliste kirikuid. Saab koguda kultuurielamusi, et olla valmis kes teab milliseks kujunevaks talveks. Praegu on selleks eriti hea aeg, sest kontserte ja festivale toimub pea kõikjal soodest pommilehtriteni. Ja muidugi ka meie kirikutes, kus kavade ja muusikute valik on rikkalik, alates meie oma organistidest kuni välismaiste interpreetideni. 

Kui aasta ringi pakuvad muusikalisi elamusi kõik Tallinna kirikud, siis suvel on uksed lahti ja muusika kõlamas pea kõigis pühakodades. Kogu suve jooksul astuvad EELK Kirikumuusika Liidu korraldatava kontserdisarja „Mu süda, ärka üles“ raames üles eesti muusikud ja kirikukoorid, kontserdid toimuvad üle kogu Eesti. Populaarseteks on festivalide kõrval muutunud orelisuved – selliselt nimetavad end juulis Rapla, Tartu Pauluse ja Juuru kirikus toimuvad kontserdisarjad. Läbi kogu suve on orelipooltunnid Rakveres ja Pärnu orelifestivali kontserdid. 

Peatselt algab Viljandi orelifestival, mis 7. juulist 7. augustini pakub 13 kontserti Viljandi praostkonna kaheteistkümnes kirikus, olles nii ainuke kogu praostkonda hõlmav orelifestival Eestis. On suur rõõm, et omamaiste suurepäraste interpreetide kõrval saame sel suvel kuulda ka välismaiseid esinejaid ning et see areaal on nõnda lai – Soomest USAni. Ka esitatavad žanrid ja instrumendid pakuvad meile suurt valikut alates renessansist tänapäevani ja oreli soolokontsertidest orkestrite ülesastumisteni. Üheks põnevamaks ansambliks võiks sel suvel pidada ehk alpisarve ja oreli kooslust, mida saab kuulda Põltsamaa, Viljandi Pauluse ja Tartu Pauluse kirikus. Paljudel rahvusvahelistel festivalidel osalenud Itaalia duo jõuab esmakordselt Eestisse, tuues meieni erakordsed ja põnevad kooskõlad. Üheks põnevaks vormiks on ka kontsert-loengud ja ööloeng-kontserdid, mis eriti muusikagurmaanidele peaks huvi pakkuma.

Kasutagem siis neid rohkeid võimalusi, mida meie kirikud välja pakuvad, ning puhakem argitöödest ja -muredest, et koguda talveks uut jõudu ja energiat. Terves kehas terve vaim! 

Tuuliki Jürjo,

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees