Sõna toimib ja tegutseb inimeste juures

Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga: «Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle. Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust. Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle. Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.»
LK 8:4–8
Hea lugeja! Pole ammu end avastanud olukorrast, kus nõnda tuntud tähendamissõnale ei tahagi midagi lisada või seda kuidagi ümber jutustada. On ju kõik selles tähendamissõnas kirjeldatud ja Issand ise seletab seda. Ta juhib tähelepanu sellele, et Jumala sõna ei saa puudutada igat inimest, sest palju sõltub pinnasest. Sõna püüab inimeses lämmatada kuradi kiusamine, pakkudes «paremaid» alternatiive. See eksitaja ja segadusekülvaja tegi seda esimeste inimeste juures, pannes kahtluse alla Jumala sõna ja pakkudes midagi ahvatlevat, nii et inimene unustas ja sirutas käe keelatud vilja järele. Ka inimese enda isekus ja omakasupüüdlikkus on põhjuseks, miks kogetud sõna suhtes pealiskaudseks on jäädud. Need, kes aga Jumala sõnast juhinduvad, lasevad sellel end puudutada ja siis elavad, «kandes head vilja».
Kord aastaid tagasi arutasime ühe soome noortejuhiga leerikursuse kordaminekuga seotud teemadel. Mis on siin mõõdikuks, kas see, kui palju noori jääb kirikuliikmeks või kui palju hakkab käima pühapäeval jumalateenistusel? Usun, et nii vaimulikena kui koguduseliikmetena oleme isegi küsinud, kuhu on jäänud need sajad ja tuhanded leerilapsed. Loomulikult ei jõudnud me oma arutluses väga kaugele, kui mind pani mõtlema lugu, mida see noortejuht, kes ametis olnud üle paarikümne aasta, jutustas. Ta oli kohtunud poes ühe noore mehega, kes oli tulnud tema juurde ning tutvustanud end kunagise leerilapsena.
See mees tahtis noortejuhti tänada, et too pea 15 aastat tagasi sundis teda meieisapalvet õppima. Ta meenutas, kui vastumeelt see oli olnud, kuid kuidas ta siiski palve pähe õppis ja oma eksami tehtud sai. Mõne nädala eest oli tema sõber surma saanud ja sellel hetkel, kui ta traagilisest sündmusest kuulis, meenusid talle need kunagi vägisi õpitud sõnad. Ta sai neist sõnadest lohutust ja kinnitust. Nüüd tänas ja julgustas ta noortejuhti palvet ka praegustele noortele selgeks tegema. Siinkohal võiks küsida, milliseks pinnaseks oli see poiss.
Ehk ongi nii, et me takerdume liialt selle külge, et hakkame analüüsima pinnase struktuuri, unustades, et me ei pruugi sellega väga kaugele jõuda, sest see on muutunud. Kui oleme harjunud, et taime kasvamiseks on vaja mulda, siis tänapäeval sellest palju ei räägita. Üks tuttav keemiaõpetaja on väitnud, et kõik taandub viimselt keemiale. Ja temaga tuleb nõustuda. Mu tuttav kasvatas möödunud suvel kartuleid ja herneid ajalehtede ja papitükkide vahel. Saak oli päris hea ja kartuleid ei olnud vaja mullast puhtaks pesta. Ka Eesti suurimas kasvuhoones ei kasva kurgid mitte mullas, vaid saavad oma vajalikud ained lahusest, milles juured on. Oluline ei ole struktuur, vaid taime kasvuks vajalike komponentide olemasolu. See, mis ka inimese muudab sõnale vastuvõtlikuks, on ehk midagi muud kui lihtsustatud pinnase struktuuri kirjeldus.
Olen päris sageli soovitanud inimestel erinevates olukordades lugeda Vana Testamendi laule. Lihtsalt lugeda ja isegi mitte mõelda seal sisalduva üle. On hämmastav, kuidas inimesed on saanud kinnitust, julgust, lohutust rõõmu ja palju muud oma ellu. Sõna toimib ja tegutseb iseenesest inimeste juures ja keskel, kui nad selle seemne vaid vastu võtavad.
Eelmisel nädalal oli vaimulike konverents, kus räägiti misjonist. Jäin nii mõnegi ettekande ja rühmatöö juures mõtlema, et me püüame ja ponnistame misjonitööd tehes, kuid võib-olla unustame nii mõnigi kord ühe lihtsa tarkuse. Jumal on see, kes valmistab ette pinnase, loob vajalikud eeltingimused, et seeme võiks sirguda, ja tema sõna, mida kuulutame, toimib iseenesest, meil ehk on vaja mõelda meetodite peale, kuidas seda kuulutada. Jumala sõnal on selline vägi ja meil ei ole vaja mõelda, kuidas see toimib, sest selle kasvamist juhib Issand ise.
Selle tunnistuseks ütleb Issand prohvet Jesaja kaudu: «Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed … Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted. Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.» (Js 55:8–11)

 

 

 

 

Jaak Aus,
Tallinna Kaarli koguduse õpetaja