Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 7.02.1924
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Eesti Kirik 100 / Number: 7. veebruar 2024 nr 5 digileht /
Kiriku ülalpidamine ehk üldkiriklikult määratud kirikumaks, mida teha lahutatutega, Türgi riigi raskused ühenaise abielu sisse viimisel ja Kristuse ning Buddha eetiliste vaadete võrdlus – need on teemad, mida pakub Eesti Kirik nr 6 aastal 1924.
Ehk on huvitav teada, millised olid kirikumaksud 100 aastat tagasi. Selleks annab võimaluse pikem kirjutis kiriku ülalpidamisest. Antakse teada, et 1923. aasta 8. oktoobril tuli Martna kirikumõisas kokku kirikupäeva poolt valitud kiriku ülalpidamise komisjon koosseisus Helme koguduse saadik H. Treufeldt, kes valiti komisjoni esimeheks, veel Harju-Madise koguduse saadik M. Sepling, Tori koguduse õpetaja J. Reitag ja Lääne praost G. Haller. Viimasest sai komisjoni asjaajaja. Kullamaa köster H. Anniko oli haigestunud.
Kirikumaksude määramise põhimõtted
Oluliseks on peetud, et liikmemaksu suurus oleks üldkiriklikult otsustatud, et see annaks „suurtele kogudustele võimalust rohkem vaimulikka töötegijaid ametisse panna ja hoiaks väikesed kogudused veel vähemaks jäämise eest“.
