Suvi on muusikutele tegevusrohke

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number:  /

Tuuliki Jürjo. Foto: Jaan Männik

Peagi on ees suur ja loodetavasti ka soe suvi. Kellele puhkus, kellele just vastupidi – töörohke aeg. Palju tööd saab olema ka muusikutel mitmete kontsertide ja laulupeoga.

On suur rõõm, et laulupeoprotsessis osalevad ka koguduste koorid. Need, mis on piisavalt suured ja võimekad, et nõudeid täita. On ju kogu laulupeokultuur kirikust alguse saanud – konkreetsemalt Tartu Maarja kirikust, kus toimusid I laulupeo proov, avajumalateenistus ja segakooride konkurss.

Hea meel on tänavuse laulupeo kava üle, kus on sees mitmeid toredaid rahvakoraaliseadeid ning austav suhtumine loodusse ja Loojasse kumab läbi ka paljudest teistest otseselt ilmalikest koorilauludest. Laulupidu on eestlastele alati olnud ühtekuuluvuse ja identiteedi võimendamise paigaks. See ongi oluline, tunda oma juuri ja päritolu, väärtustada eelkäijaid ja meie oma kultuuri.

Aednikuna tean, et taime kasv algab just juurtest. Kidural taimel ilusat ja tugevat juurt ei ole. Ja kui vaadata lopsaka taime kasvamise põhjuseid, siis on selleks ikka juur. On taimi, kes esimestel aastatel ei kasvata eriti oksi, vaid pigem juuri. Muidugi sõltub kasvamine ka paljudest muudest teguritest nagu keskkond, hoolitsus, õige toit jm, aga ilma hea juurekavata kõrgele ei kasva.

Sedasama võib öelda ka inimese kohta. Loodan, et paljud lapsed ja noored, kellele käesolev laulupidu on nende elu esimene, leiavad sealt rõõmu ja lusti kõrvale ka meie esiisade väärtused ja eestlaseks olemise tunde.

Tihe kontserdielu saab toimuma ka meie kirikutes. Kirikumuusika liit on juba alustanud kontserdisarjadega „Mu süda, ärka üles“ ja „Laulukeelil kuulutame“. Viimase raames külastavad eri paiku meie kirikukoorid ja see toimub esmakordselt just selle nime all.

Alanud on Pärnu orelisuvi kontsertidega Eliisabeti kirikus ning 10. juulist 10. augustini toimub Viljandi orelifestival Viljandi praostkonna kõigis 14 kirikus. Kõiki festivale ja muid muusikasündmusi ei jõua siinkohal üles lugedagi.

Öeldakse, et kontsert on kirikuvõõrale inimesele madala lävepakuga üritus. Esimest korda on kirikuuksest sisse astuda kergem just kontserdile tulles. Mis omakorda teeb kirikukontserdist tõelise misjoniallika. Selleks aga, et info sündmuse kohta inimeseni jõuaks, tuleb reklaami teha. Ja uskuge mind, reklaami pole kunagi liiga palju.

Oma praktikas püüan kasutada paljusid erinevaid võimalusi Facebooki reklaamist tasuliste ajalehekuulutusteni, Kultuurikava saidist tasuta telereklaamini ETVs. Olgugi paberplakat kergelt eilne päev, ei või alahinnata ka selle mõju – paljud pensioniealised sealt just oma info saavadki. Paraku olen näinud, et isegi otse enne kontserti pole kiriku juures toimuvast jälgegi.

Samuti on kahju, kui kogudused ei kasuta oma virtuaalkanalite võimalusi, olgu saidil, Facebookis vm. Mingit lisakulu ju see endaga kaasa ei too. Isegi kui korraldaja või esinejad on võõrad – me kutsume ju inimesi teie oma kirikusse! Õnneks on ikka positiivseid näiteid ka, kus kutsutakse inimesi kirikukontserdile nii sõna kui teoga.

Üks küsimus, mis kogudustel viimasel ajal ette on tulnud, seondub autoriõigusega. Kes selle eest maksma peab, kui palju ja mille eest? Autoriõigus on suhteliselt keeruline valdkond, mida võiks käsitleda ka vaimulike või juhatuseesimeeste konverentsidel.

Aga lühidalt öeldes maksab korraldaja, mitte kontserdipaik. Ja sedagi oleks hea teada, millistel juhtudel on vaja Eesti Autorite Ühinguga leping sõlmida ja millistel mitte. Kui kavas on üle 70 aasta tagasi surnud heliloojate teosed või nende heliloojate teosed, kes ei kuulu EAÜsse, siis tasuma ei pea. Aga kui kontserdikavas on kasvõi üks Arvo Pärdi teos, siis tuleb tasuda.

See on ka üks põhjus, miks ma ise heliloojana EAÜsse ei kuulu – ma peaksin korraldajana ise muidu oma teoste esitamise eest tasuma, mis on ikka täielik absurd. Jumalateenistustel esitatava muusika osas EAÜga lepingut sõlmida pole tarvis, seda teemat oskaks lahti seletada EKN.

Soovin heliderohket suve, mis meid Jumalale lähemale kannaks. Ning et muusikud jõuaksid musitseerimise kõrval leida aega ka puhkamiseks.

Tuuliki Jürjo

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees