Tahad rohkem teada

Usuteaduse Instituudis olid laupäeval uksed avatud kõigile, kes soovisid uurida õppimisvõimalusi selles koolis.
Vana tõde, et oma silm on kuningas, oli kohale toonud rahvast lähedalt ja kaugelt. Üks neiu tuli näiteks Saaremaalt, et saada teavet kirikumuusika osakonna tööst. Ehkki sisseastumispaberite vormistamiseni juunis on veel aega, tasub sihte seada juba praegu.
Avatud uste päeval sai osaleda loengutel, külastada raamatukogu, kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Huvitava ekskursiooni instituudi neljal korrusel kabelist külalistubadeni tegi üliõpilane Kadi Tombak. Kindlasti on selle õppeasutuse üks omapärasid tema asukoht 14. sajandist pärinevas hoones. Kaugelt tulnud üliõpilaste elu on nii mugavaks tehtud, et tundi võib minna n-ö sussides, sest elatakse sama katuse all.
Sellest, mida siin täpsemalt õppida saab, andsid teada osakondade esindajad. Instituudis on neli osakonda: usuteaduskond, pastoraalseminar, kirikumuusika osakond ja täiendusõppe osakond.
Rektor prof Randar Tas­muth, ise selle kooli kasvandik, ütles, et kooli asutamise 64 aastat tagasi tingis Tartu ülikooli usuteaduskonna sulgemine sõja ajal. Suur osa usuteaduskonna raamatukogust hävitati, kuid osa õnnestus päästa ja säilitada instituudi raamatukogus tänu kiriku töötajatele ja esimesele dekaanile, instituudi rajajale prof Evald Saagile.    
Instituut töötas esimesed 40 aastat toomkoguduse majas Kiriku tn 8. Aastast 1996 ollakse aga majas Pühavaimu 6.
2010/2011. õppeaastal pakutakse nii bakalaureuse- (3 a) kui magistriõpet (2 a). Õppetöö on tasuline ja korraldatud 3–5päevaste sessioonidena. Bakalaureuseõpe toimub akadeemilise usuteaduse õppekava järgi. Magistrikraadi saab omandada neljal erialal: akadeemiline usuteadus, religioonipedagoogika, kristlik kultuurilugu ning diakoonia ja sotsiaalteenused.
Usuteaduskonna arendusjuht Anne Burghardt vastas küsimusele, miks peaks tulema siia õppima: «Üks põhjus on kindlasti see, et meid iseloomustab vaba akadeemiline õhkkond ja individuaalne lähenemine üliõpilastele, mis on väga raske tekkima suurtes ülikoolides, sadakonna üliõpilasega auditooriumides.»
Pastoraalseminar valmistab ette EELK tulevasi vaimulikke. Osakonna tööd tutvustas juhataja assistent Liina Sander, kes ütles, et tegemist on üheaastase kutseõppega ja õppima asujal peab olema teoloogiamagistri kraad. Õppimise ajal peetakse oluliseks vaimulikku kasvamist. Pastoraalseminar korraldab ka diakonikoolitust.
Kirikumuusika osakonna tööd tutvustas osakonna juhataja assistent Kristel Aer, kes rõhutas, et nemad pakuvad täienduskoolitust peamiselt töötavatele kirikumuusikutele. Lisaks muusikale õpitakse ka teoloogilisi õppeaineid. Igal sessioonil korraldatakse teoloogiaüliõpilastega koos jumalateenistus, mis lähendab kantslit ja orelirõdu. Õpitakse kaks aastat nii D- kui C-kursusel, lõpetamise järel saavad kirikumuusikud taotleda vastavat kutsekategooriat. Korraldatakse ka täienduskoolitusi erinevatel teemadel, saab osaleda üksikute kirikumuusika ainete kursustel ja võtta individuaaltunde.
Täiendusõppe osakonna nimi räägib enda eest. Osakonna juhataja Kerstin Kask rääkis, et korraldatakse täiendusõppe kursusi EELK vaimulikele ja töötegijatele, aga ka teoloogiaalast täiendusõpet vajavatele inimestele.
Instituudiga saab tutvuda ka kodulehel www.eelk.ee/ui.
Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituut
Annab erialast ettevalmistust EELK vaimulikele ja töötajatele.
On avatud kõigile, kes soovivad omandada laiapõhjalist humanitaarharidust.
Omab nelja üksust: usuteaduskond, pastoraalseminar, kirikumuusika ja täiendusõppe osakond.
2010/2011 võetakse vastu bakalaureuse- ja magistriõppesse.
UI-l on suurim teoloogiline ja religioonialane erialaraamatukogu Eestis.