Tallinna Jaani kirikut ähvardas lammutamine

1940. aasta aprilliks oli II maailmasõda kestnud juba seitse kuud. Baaside lepingu tagajärjel olid pool aastat Eesti territooriumil olnud Punaarmee väeosad. Kirikuis toimusid teenistused ja üritused, elati üsna tavalist elu. Tallinnas oli õhus Jaani kiriku lammutamine, Rakveres valmistuti Pauluse kiriku pühitsemiseks võidupühal.

Ilmus trükist Edgar Arro „Vaimulikud laulud II“, mis sisaldas 12 uut vaimulikku laulu mitmesuguseks otstarbeks, nagu näitasid ka laulude pealkirjad: „Tuhat tänu, Issand, sulle“, „Vaiksel tunnil kummardame“, „Kalmistul“, „Juubeli kiituseks“, „Jõua jälle Jõuluime“, „Pühal õhtul“, „Me armastame seda maad“. 

Arrol oli välja kujunemas omapärane stiil, mis oli lähedane vanakirikule. Tehniliselt olid uued laulud kerged laulda ega pakkunud suuri raskusi meie kirikukooridele.

Luterlik Võru kogudus korraldas 7. aprillil suurema vaimuliku kontserdi. Esinesid Võru garnisoni orkester Eduard Tamme juhatusel, solistid olid Paul Elken (orel), prl H. Jakobson (sopran) ja J. Randoja (tenor).

Lastetöö päevad

13. ja 14. aprillil leidsid Ambla kiriklas aset Järva praostkonna VI lastetöö päevad. Ettekandeid oli rohkesti. Räägiti abiliste värbamisest ja ettevalmistusest; kuidas maakoguduses korraldada lastetööd, eriti leerieelsete tööd. Praosti kt August Pähn kõneles noorsootöö majanduslikust küljest, õpetaja Hugo Annast küsis, milleks kohustab meid praegune aeg, ja õpetaja Jaan Gnadenteich rääkis pühapäevaks valmistumisest. Viidi läbi näitlik lastetund, toimusid kuulutustunnid koolimajades ja palvelates ning muidugi laste- ja peajumalateenistus.

Tallinna Linnamisjoni noored korraldasid 14. aprillil kontsert-jumalateenistuse Tallinna Jaani kirikus. Sissetulek määrati uue misjonimaja ehituseks.

Perekonnaõhtud

Tallinna toomkoguduse perekonnaõhtu Gustav Adolfi gümnaasiumi ruumes jättis üleva mulje. Õpetaja Kurt Saarse avapalvele ja vaimulikule kõnele järgnesid muusikalised ettekanded ja sõnavõtud. Siin oli peategelane segakoor Cantate Domino, kellele Cantate pühapäev oli ühtlasi nimepäevaks. Menukad olid ka konservatooriumi õppejõu Ludmilla Hellat-Lemba lauluõpilased. Koosolijad said ülevaate Toomvaestekooli ajaloost ja eriti tähelepanelikult kuulati piiskop Johan Kõpu ettekannet südametunnistuse häälest inimeses.

21. aprillil oli perekonnaõhtu Peeteli koguduses. Kõnelesid õpetajad Hermann Hansson ja Karl Tiit, esinesid koguduse pasuna- ja segakoor organist J. Laanemaa juhatusel. Kaetud oli loosi- ja teelaud. Sissetulek läks kiriku ehitusvõlgade tasumiseks.

Kirikute saatus

20. aprillil olid Tallinna Jaani õpetajad ja koguduse juhatus kutsutud peaminister Jüri Uluotsa jutule. Põhjuseks Vabaduse väljaku ümberkujundamine, mis nõudis Jaani kiriku lammutamist. Probleem oli juba mitme aasta tagune ja kogudusele vastuvõtmatuks osutunud, kuigi pakuti soodsat krunti uue kiriku ehitamiseks. Seoses sakslaste lahkumisega Saksamaale oli olukord muutunud ning nüüd pakuti Jaani kogudusele vanu ja väärikaid Oleviste ja Niguliste kirikut. 

Rakvere Pauluse kogudus pidas oma kogudusepäeva, millest võttis osa 100 liiget. Anti ülevaade kiriku ehitustööst ja teatati, et pühakoja õnnistamine on võidupühal. Võeti vastu ettepanek, et iga koguduse liige annetaks 10 kr. Nii saadaks kokku 2000 kr. Vennad Jüri ja Gustav Mägi teatasid, et annetavad kirikule tammepuust kantsli.

Tartu Aleksandri õigeusukogudus valmistus tähistama oma 25. aastapäeva, mis määrati 15. septembrile. Kutsuti uuesti ellu 20-liikmelise segakooriga noortering, keda juhatas Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilane Vello Tünder. Kesksuvel taheti osa võtta Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülemaalistest noorsoo suvepäevadest Pärnus. 

Pärast juubelijumalateenistust kavandati koosviibimine, millest võtaksid osa kõik endised ja praegused preestrid, diakonid ning köstrid ja koorijuhid. Kirikule taheti teha ka korralik sisemine ja välimine remont. (Tartu Püha Aleksandri õigeusu kirik asub Tartus Karlova linnaosas. Kirik ehitati aastatel 1914–1918. – Toim.)

Sünnipäevad

Kodavere kogudus kinkis oma õpetajale Eerik Hiisjärvele 30. aprillil 27. sünnipäevaks 12 tooli ja laua. Selline kink noorele mehele oli muidugi täiesti asjakohane.

Suur juubel oli aga assessor praost Johannes Uustalil. Tema sai 60aastaseks. 21. aprillil tervitas teda esimesena lauluga Helme kirikukoor. Sündinud oli ta Virumaal Järve vallas talupidaja peres. Omandanud algkooliõpetaja kutse, töötas ta mõnda aega Lüganuse kihelkonnas. Õppis edasi Treffneris, misjärel siirdus Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kust läks üle usuteaduskonda, lõpetades selle 1911. aastal. 

Prooviaasta tegi Tarvastus ja sealt peale ta Viljandimaale jäigi, olles esialgu 1913–1915 vikaarõpetaja ja alates 1915 Helme-Taagepera õpetaja. 1935 sai temast Viljandi abipraost, 1939 praost ja 16. jaanuaril 1940 assessor. 1936. aastast oli ta kiriku ülemkohtu liige.

Vabakogudustest

Tallinna Evangeeliumi Vennaste Ühing koos Saalemiga korraldas vanas pritsimajas Viru tn ühise äratusnädala. Nädalast võtsid osa õpetajad Tanner, P. Sink ja A. Kasesalu, Saalemi laulukoorid ja ühendatud keelpilliorkester.

Karmeli vabakogudus Luise 11 korraldas 14. aprillil vaimuliku koosoleku, kus kõnelesid J. Treufeldt ja F. Randla Pärnust. Muusikaga rõõmustas kokkutulnuid Pärnu Saalemi vabakoguduse keelpilliorkester.

Tartu I Evangeeliumi Kristlaste Vabausu Ühing korraldas 28. aprillil 5. algkooli ruumes oma ülalpeetava Taevaskoja lastekodu heaks laulu- ja muusikaõhtu. Esinesid kohaliku metodisti koguduse koor B. Kivi juhatusel ning solistid Endel ja Hilja Kangro. 

Eksisteeris ka Eesti Evangeeliumi-Kristlaste Vabausuühingute Liit, kuhu kuulus 17 usuühingut 4400 liikmega, koos lastega 5437. Võrreldes eelmise aastaga oli juurdekasv 879. Kolm suuremat ühingut olid Tallinna Eelimi 1501 liikmega, Tallinna Immaanueli 1102 liikmega ja Tartu 2. ühing 814 liikmega. 

Omaenda palvelaid oli kõigil kokku 27, lisaks üüritud. Pühapäevakoole oli 42, lapsi neis 2006. Viimasel ajal oli liitu võetud kaks uut ühingut: Kuressaare Evangeeliumi-Kristlaste Vabausu Ühing ja Tõreda Saalemi Evangeeliumi-Kristlaste Vabausu Ühing.

Mati Märtin