Tee õige valik!

Jeesus ütleb: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.“
(Mt 7:13–14)

Meie ees on ainult kaks salmi Jeesuse mäejutlusest. Seda ei ole palju, aga need annavad meile piisavalt ainet mõtlemiseks. On ju mäejutlus Jeesuse õpetuste kogu, mis annab meile juhtnööre elu mitmesugusteks juhtumiteks. Loomulikult kõiki neid korraga me käsitleda ei saa. Niisiis keskendume mõttele tõest ja eksitusest, heast ja halvast, vahetegemisele õige ja vale vahel.
Esimene mõte oleks, et mis seal siis ikka nii keerulist on – hea on hea ja halb või kuri on paha. Ehk siis valge ja must. Meie jaoks on need kaks värvi vastandid, aga nende vahele mahub siiski veel palju halle varjundeid, kus ülekaalus heledam või tumedam toon. Kuidas otsustada, mida valida?
Otsustamise vajaduse avamiseks seabki Jee­sus meie ette pildi kitsast ja laiast väravast. Laiast väravast on lihtne sisse minna, sealt on palju rahvast sisenemas ja ka liikuda on hea kerge, sest tee on lai, teekäijaid on palju ja seltskond lõbus. Miks peaks ma end vaevama kitsa värava otsimisega ja mingil kehval teel ukerdamisega! On ju loogiline, et inimene valib ikka mugavama variandi.
Jeesus aga ütleb meile, et selline viis valimiseks ei ole hea. Ja seda lihtsal põhjusel: me ei tea, kuhu üks või teine tee viib. Meil peab selge olema, kuhu tahame jõuda. Ei hakka me ju Pärnusse jõudmiseks sõitma Tallinnast Narva poole seepärast, et sinnapoole läheb pikalt lai kaherajaline tee. Pärnu poole minnes on vaid lühike jupp sellist head teed ja siis edasi tuleb ainult üherealine tee, mis pealegi on remondi tõttu veelgi kitsam ja keerulisem ning aeglasem läbida kui tavaliselt. Selliste kriteeriumide järgi ei saa teed valida. Tuleb otsustada ikka selle järgi, kuhu tahame jõuda.
Jeesus teeb meie valiku lihtsamaks ja ütleb meile, kuhu üks või teine tee viib. Lai tee viib hukatusse või ka põrgusse, hävingusse, Jumala juurest ära, sõltuvalt sellest, millist nimetust me selle paiga kohta kasutame. Kitsas tee viib aga ellu, igavikku, taevasse, rahusse koos Jumalaga.
Kui keegi siinsest elust lahkub, siis paljud inimesed ütlevad, et ta läks taevasse, ta laulab nüüd taevases kooris või on taevastel jahimaadel või midagi sarnast. Me loodame ikka, et lahkunu on läinud kõige paremasse paika. Millegipärast ei taha ütelda, et keegi läks siit ilmast ära põrgusse. Vahest julgetakse seda arvata ainult vihatud diktaatori puhul. Nüüd läks ta kätte saama seda, mille oli ära teeninud.
Inimese ootused on ilusad, kuigi elu ja teod ei ole olnud nii ilusad. Pahatihti jääb otsustamine, kuhu tahetakse jõuda, väga hiljaks, viimase hetke peale. Kas siis on veel aega ja võimalust otsida seda õiget teed? Jah, röövliarm on olemas, kuid see ei ole kõigile inimestele pakutav ainus tee õndsakssaamiseks. Röövliarm on siiski erandlik nähtus ja igaühele ei anta võimalust selliseks teeks.
Jeesus kutsub otsust oma sihtkoha suhtes tegema hoopis varem. Me peame varakult otsustama, millise tee valime, et jõuda jumalarahva hingamisse. Võib-olla hirmutab meid nimetus kitsas tee. Me kardame, et see on väga kitsas, seal on meile palju igasuguseid piiranguid, oleme ahistatud, saame sellel teel liikuda ainult külg ees, kartes kaljult alla kukkuda. Selline hirm on siiski asjatu.
Kes on reisinud mägedes, see teab, et rännates mööda mõnd kitsast mägirada võime saada hurmavate looduspiltide osaliseks, samal ajal kui mööda kiirteed kihutades jääksime kõigest sellest ilusast ilma aja võitmise nimel.
Soovides aga lõpetada oma maine tee Jumala juures, tähendab jõuda igavikku, jõuda sinna, kus ei olegi aega. Seda, mida lootsime kokku hoida, ei olegi enam, sellel ei ole enam mingisugust tähtsust.
Valides teed, mida käia, ei saa otsust langetada kuluva aja või mingi muu kaduva maailma kriteeriumi järgi. Ka ei tarvitse kitsas tee olla ohtlik, sest kitsal mägiteel liikudes on selle ohud palju paremini äratuntavad kui laial kiirteel kihutades. Laial teel kihutades võime sellelt välja lennata enne, kui ohtu märkamegi. Aga siis on hilja midagi parandada. Pealegi lõpeb lai tee hukatusliku kuristikuga, kust tagasiteed ei ole.
Kutsudes sisse minema kitsast väravast, ütleb Jeesus selle iseloomustamiseks ainult nii palju, et vähe on neid, kes selle leiavad. Kitsa tee valijad ei ole õnnelikud loteriivõidu saajad. Nad on õnnelikud inimesed seepärast, et on teinud õige otsuse, mille tagajärg ulatub igavikku, viib meid jumalarahva hingamisse. Aamen.

 

 

 

 

Ants Leedjärv,
emeriitõpetaja