Teenimatu arm
/ Autor: Joel Siim / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 1. veebruar 2023 Nr 4 /
Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18
Eesti kirjanduse päeva järel on paslik meenutada ühte eesti kirjanduse tüviteksti, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigust“. Üks romaanisarja 1. osa peategelasi Mäe talu peremees Andres teeb läbi kummalise metamorfoosi: mida enam ta Piiblit loeb, seda enam ta tunneb, et temal on õigus. Ja see õigus teeb ta südame üha kõvemaks ja tühjemaks.
Kirikuõpetaja manitseb teda: „Sellepärast ära nõua ka sina oma naabrimehelt ikka aina õigust taga, vaid mõtle vahel ka armu peale. Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma vastu, hamba hamba vastu.“
Olen märganud, kui palju on meie ümber kurje ja kalke kristlasi. Piiblit lugedes on nii mitmedki leidnud enda jaoks karmi ja kättemaksuhimulise Jumala, kelle suurim rõõm näib olevat selles, kui palju ta suudab inimesi põrgusse saata – üheksa inimest kümnest …
Õigus teeb südame kõvaks, õigus annab õiguse teist hukka mõista. Nagu variser, kes põlgas tölnerit (Lk 18:10–14).
Aga kuidas siis palvetada? Kas üldse palvetada? Taaniel siiski palvetab. Ta on kogenud hävingut, kogenud mõeldamatut, et Jumal lahkub oma pühamust (vrd Hs 10:3–4,18). Kuid ta palub halastust.
Sest Taaniel tunneb Jumalat, kes halastab. Võib-olla mitte praegu, kuid lõpuks siiski. Ja see on ka ainus põhjus, miks teda paluda. Mitte õiguse pärast, mis teeb kalgiks, vaid halastuse pärast. Sellepärast, et ta aja täis saades on oma Pojas tulnud otsima ja päästma teda, kes on kadunud (Lk 19:10). Mitte teenetest kohustatuna, vaid sellepärast, et ta tahab. Et ta armastab.
Joel Siim
