Tões ja vaimus

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on alanud uus arengu­etapp. Koguduste pilgud on pööratud uue valitud peapiiskopi ja kirikuvalitsuse poole. Me vaatame lootusrikkalt tulevikku. Vastutuse kiriku juhtimise eest on suures osas võtnud noorema põlvkonna esindajad, kes ise on liitunud kirikuga üheksakümnendatel aastatel. See vanuserühm on praegu vaimulike hulgas kõige suurem.
Kuuekümnendate lõpus oli peapiiskop Jaan Kiivit andnud vestlusõhtul teoloogiaüliõpilastele, vaimulikele ja õppejõududele aruteluks teema «Millisena me kujutame ette EELKd aastal 2000». Tuli ette kujutada, milline näeb välja meie kirikuelu umbes kolmekümne aasta pärast. Hea lugeja, esitan sulle sama küsimuse praegusel ajahetkel: millisena näed oma kirikut või kogudust aastal 2045? Peatu korraks selle mõtte juures ja võta paar minutit aega, et mõtiskleda. Võid silmad kinni panna ning lasta oma vaimul ja kujutlusvõimel loovalt liikuda …
Millised olid sinu mõtted või kujutluspildid? Eakamad lugejad arvutasid kõigepealt seda, kui vanad nad siis on. Mina olen tublisti üle 80. Seejärel mõtlesid oma kogudusele ja püüdsid ette kujutada, kes on sel ajal kodukoguduses töötegijad ja kuidas koguduseelu välja näeb.
Minu koguduste kirikuaedadesse on maetud mitu pastorit 17.–19. saj. Oleme abikaasaga arutanud ja mõelnud ennast nende pastorite aega tagasi. Kas nad oma eluajal mõtlesid sellele, kes 2015. aastal on siin koguduses ja kuidas elu käib? Võib ju oma tööd teha ka arvates, et meie töö ja aeg ongi kogu maailm ja pärast meid justkui enam midagi ei toimugi. Võib-olla mõtlesid tolle aja pastorid, et aastaks 2015 on juba maailm lõppenud, sest noorsugu oli juba siis hukas ja kurjust palju. Tõsi, iga põlvkonna külvitööd lõikavad järgnevad põlvkonnad.
Sulle tuli kindlasti pähe ka see mõte, mis mullegi – et tulevik on Jumala käes. Jah, nii see ongi. Seda on iga ajastu kristlased uskunud ja mõelnud. Teisiti ei saagi olla. Aga me ei tohi unustada piibellikku tõsiasja, et Jumal kasutab tuleviku loomisel ikka inimest, sind ja mind. Lihtne on öelda: küll Jumal teab ja me ei muretse! Me usaldame Jumalat! Jumala usaldamine aga tähendab ikka seda, et peame olema valmis koostööks. Meilt küsitakse, kas oleme valmis olema Loojale partneriks ja kaastööliseks. See tähendab koostööd ka paljude erinevate inimestega.
Armas lugeja, olen innustanud sind kaasa mõtlema ja juhatan edasi järgmiseks tegevuseks.
Kui oled selle juhtkirja lugemise lõpetanud, vaata pisut ringi paigas, kus praegu oled. Usun, et mitmed teist on kohas, kus on ka teisi inimesi. Kui võimalik, siis esita see tulevikumõtlemise küsimus oma kõige lähemal olevale inimesele: millisena kujutad ette EELKd aastal 2045? Kui keegi ei tea, mis EELK on, siis on põhjust pisut selgitusi anda. Avalda oma mõtteid ja ettekujutusi, mida ise arvad, seejärel kuula oma partnerit. Kui olete tähtsamad asjad võimalikult lühidalt ära öelnud, siis tee ettepanek ja küsi, kas te võiks koos lühidalt pidada palvehetke oma kiriku ja tuleviku pärast. Ei ole oluline, kas vestluspartner on usklik või mitte; kui ta on nõus, et sa palvetad, siis tee seda. Palu siis seda, et Jumal, kelle käes on tulevik, võiks juhtida EELKd ja näitaks meile, milline võiks olla meie roll selle tuleviku kujundamisel.
Mind innustas palveteemat käsitlema hetk pärast uue peapiiskopi väljakuulutamist EELK kirikukogul. Valituks osutunud Urmas Viilma tänas ja esitas kirikukogule tõsise väljakutse: «Palvetage minu eest!» Palvetada me ju oskame, aga kui vaadata Eesti usuelu uurimust, siis mulle oli suureks üllatuseks see, kui väike protsent koguduseliikmetest iga päev palvetab. Soovin, et peapiiskopi hääl oleks nii mõjus, nagu oli Ristija Johannese hääl kõrbes, suured hulgad kogunesid teda kuulama. Soovin ka seda, et peapiiskopi üleskutse ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes, kurtidele kõrvadele.
Palvetades peaksime nagu Jeesuse jüngrid ikka küsima: «Õpeta meid paluma!» Palveks on mitmeid häid juhiseid. Kaks olulist asja tahan sulle meelde tuletada. Võta selleks aega, mitte lihtsalt mõtisklemiseks, vaid olemiseks Jumala kõnetunnis. Ja teiseks leia koht, kus saad segamatult olla. See aeg ja koht on parim osa. Palvetaval kirikul on nähtav mõju ja kindel tulevik.

Leevi Reinaru,
EELK Misjonikeskuse juhataja