Toomkiriku juurde plaanitakse rajada kultuurikeskus

Tallinna toomkogudus on asunud tegema ettevalmistusi Toompea ühe vanima maja kordategemiseks ja sellele uue hingamise andmiseks. Valminud on projekt ajaloolise Maarja kvartali – Tallinna toomkiriku ja selle kõrval oleva 300 aasta vanuse maja ning kõrvalhoonete renoveerimiseks. Eesmärgiks on luua Toompea südamesse omalaadne kultuuri- ja eetiliste väärtuste keskus.

Projekti eestvedajaks on kaks aastat tagasi Tallinna piiskopliku toomkoguduse initsiatiivil ja konsistooriumi kaasalöömisel asutatud sihtasutus – Tallinna Toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskus.
Toomkoguduse ajaloolise pastoraadihoone renoveerimiseks, haldamiseks ja majandamiseks loodud sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Keit Pentus (esimees), Ivi Eenmaa, Ivar-Jaak Salumäe, Jüri Ratas, Aarne Saar, Vahur Klaase, Jüri Ott ja Urmas Viilma. Kolmeliikmeli­se juhatuse moodustavad Jüri Ehasalu, Jüri Kraft ja Toivo Jürgenson. «Juba üle aastatuhande on Toompea olnud vanadele eestlastele kultuurielu süda ning loodava keskuse missiooniks on eetiliste väärtuste õpetamine ja levitamine rahva seas,» sõnas Toivo Jürgenson. 
300 aasta vanust pastoraadimaja Tallinna toomkiriku taga Kiriku tn 8, mis ehitati algselt köstri ja organisti elamuks, peetakse praeguses Toompea hoonestuskontekstis eriti väärtuslikuks. Tegemist on ühega vähestest ehedal kujul Rootsi ajast säilinud majadest. Hoone põhiplaan on 1697. aastast, s.o valmimisest peale praktiliselt muutumatu püsinud.
1921.–1935. aastani asus majas EELK Konsistoorium, maja on kasutanud ka Usuteaduse Instituut, kes lahkus Pühavaimu tänavasse 1996.

Vaimuelu sisse puhuda
2001. aastast asub hoones restaureerimisfirma Rändmeister töökoda ning kord kuus kohtub ajahambast puretud majas Tallinna toomkoguduse seenioride klubi Anne-Mai Salumäe eestvedamisel.
Kuigi Rändmeister teeb hoones õilsat tööd, on selle juhataja Juhan Kilumets, kes päevast päeva Kiriku tänava majas viibib, veendunud, et hoone vääriks teistsugust funktsiooni kui töökoda, ning toetab igati kavandatavat Maarja kvartali ideed. «Tegemist on kirikulooliselt ääretult olulise hoonega, traditsioonilise kirikumajaga, mis on aegade algusest peale olnud kiriku tegevuses. Sellise maja jätmine kiriku teenistusse, et seal tehtaks kiriku tööd edasi, on väga oluline. Pean täiesti õnnestunuks seda, mis seal kavandatakse.
Teisest küljest ei saa unustada ka maja arhitektuuriajaloolist positsiooni. 19. sajandil ehitati Toompea põhjalikult ümber, aga see vaese omaniku, nagu kirik seda paratamatult oli, maja jäi ümberehitustest puutumata ning hoone arhitektuurne maht ei muutunud. Säilinud on Toompea kontekstis haruldane maja,» selgitab kunstiajaloolasest Kilumets.
Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe sõnul on maja restaureerimine olnud koguduse sooviks kümmekond aastat, kuid siiani erinevatel põhjus­tel teostamata. Mõtte elavdas mõni aasta tagasi toomkoguduse liikmeks astunud suurettevõtja Jüri Kraft.

Muuta vaimse elu keskuseks
«Rääkisime mõni aasta tagasi kantseleis koguduse muredest ja Jüri Kraft küsis, kas ta saaks kogudusele kuidagi abiks olla. Siis tuligi jutuks Kiriku tänava maja ning Jüri Kraft leidis, et see töölõik võiks olla selline, kus ta oma kogemustega abiks saaks olla. See andis kogudusele taas uue tõuke asjaga edasi minna,» nentis Salumäe.
«1980ndate algul, enne olümpiat, tegime palju maju Toompeal korda. Kuid see toomkiriku kõrval olev maja on nagu ära unustatud. Minu mõte oli luua sinna vaimse elu keskus, mis oleks nii religioosne kui ilmalik. Kui kõnelda religiooniõpetuse üle peetavatest vaidlustest, siis arvatakse, et luteri usust rääkimine on justkui mingi pealesurumine, kuid see on ju meie inimkonna kultuurilugu, kuidas sellest mitte rääkida!» laiutab Kraft käsi.
«Toompeal pole praegu isegi oma muuseumi. Samas on Toompea olnud läbi aegade võimu ja vaimu keskus,» lisas ta.

Uue visiooni initsiaator
Ideed asus edasi arendama aasta hakul toomkoguduse juhatuse esimeheks valitud Indrek Treufeldt, kellelt pärineb projekti «Maarja kvartal» nimi ja kujutlus sellest.
Valminud projekti järgi on Kiriku 8 hoonesse muu hulgas plaanis luua muuseumipinnad, kuhu kujundatakse ekspositsioon kiriku ajaloost. Välja panna plaanitakse toomkiriku mitmekesine kunstikogu ning Toompead tutvustatakse kui poliitilise ja vaimse-kirikliku võimu keskust. Lisaväärtuse tagab rajatavale keskusele suure sisustusajaloolise väärtusega Tallinna toomkirik ning maailma üks suurimaid, Euroopa uhkeim vappepitaafide kollektsioon.
Lisaks muuseumile on plaanis majja ehitada konverentsikeskus, ateljeed ning hostel.
Praeguseks on valminud eskiisprojekt ehitusajalooliste väliuuringutega, mis kooskõlastati muinsuskaitse eritingimustega. Samuti on tehtud ulatuslikud tehnilised uuringud ja analüüsitud lähiaastate tegevusstrateegiat. Aktsiaseltsi Restor tööprojekti alusel saadi mullu detsembris hoonekompleksi renoveerimiseks ka ehitusluba. Sihtasutuse senist tegevust on toetanud Tallinna kesklinna valitsus, Tallinna kultuuriväärtuste amet, mitmed eraisikud ning toomkogudus ise.
Nüüd otsib sihtasutus 1000ruutmeetrise pindalaga keskuse püstipanekuks väärikat investorit, kuid mõistagi on teretulnud iga väiksemgi annetus.
Kõik neli meest, kellega rääkisin – Salumäe, Kraft, Jürgenson ja Treufeldt –, on seisukohal, et keskus hakkaks tegutsema heategevusliku organisatsioonina ning jääks avatuks kõigile, olenemata maailmavaatelistest või usulistest veendumustest.

Merje Talvik

Kiriku tn 8 maja lugu
Elamu plaan on säilinud aastast 1697. Tegemist on toomkiriku köstri ja organisti elamuga.
1921–1935 asus siin EELK Konsistoorium.
Kuni 1940. aastani kasutasid maja ka noorsootöökeskus, kirikumuusika sekretariaat, Eesti Kiriku toimetus, arhiiv.
1940–1941 ja 1944–1994 anti peavarju taas konsistooriumile (kantselei, piiskopi ruumid, raamatukogu).
1946–1996 kasutas maja Usuteaduse Instituut.
7. oktoobril 1997 anti maja konsistooriumi otsusega tasuta üle Tallinna toomkogudusele.

Maarja kvartali tulevikust
Majas asuks Toompea ajaloo muuseum (mh kõneleks kiriku ja toomkiriku ajaloost),
konverentsikeskus (loengute, seminaride, õppepäevade jms tarvis),
hostel maja teisel korrusel ja õuehoonetes.
Kinnistu hoovis toimuksid kultuuriüritused kunsti- ja ajaloohuvilistele.
Toimuks praktiline koostöö toomkirikuga – kirikukontserdid, ekskursioonid jms.