Tuulte pöörises
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 26. juuni 2002 Nr 27 /
Võidupüha ja jaanipäeva aegne Eestimaa heitles päikese, vihma ja tuulte pöörises. Kas vaimuelus valitses vaikus ja rahu? Kas suured ja põnevad tungi- ja tormiajad on jäänud minevikku? Ja kui ei, kas on see vaid tormiks veeklaasis?
Ray Bradburyl on lugu, kus mehed lähevad ajamasinaga dinosaurusejahile, ei tohi aga tolles kauges ajas puudutada rohukõrtki, et mitte mõjutada tulevikku. Ometi tallavad nad kogemata puruks ühe liblika. Tagasi jõudes leiavad nad kohkudes, et äsjased presidendivalimised, kus võitis nende partei, on võitnud hoopis vihatud vastaskandidaat.
Küllap on meil õnn elada alati ajas, kus võivad toimuda suured murrangud, kus seisame põnevate probleemide ja oluliste otsustuste ees. Jumal ei jäta meid rahule ja see on lootustandev. Küsimus on, kuivõrd tajume oma vastutust.
Riigikogu võttis lõpuks vastu kommunismi kuritegusid hukkamõistva otsuse. Samas toimus poleemikat ja proteste tekitanud kommunistliku Hiina juhtide pidulik vastuvõtt ja Eesti noorte osalemine SRÜ spordimängudel. Vaimulike list uurib vajadust anda hinnang kiriku tegevusele okupatsiooni ajal. Kas tollased kirikujuhid olid reeturid või sangarid? Kas vajame selgust mineviku kohta? Kas oleme võimelised seda saavutama?
Võidupüha pani küsima, kuivõrd rahvas oma minevikku mäletab ja sellest huvitub.
Jaanipäevamelu täitis ajakirjanduse arutlusega jaanikommete ja uskumuste üle. Kas meie rahvale olulisest kiriklikust ja riikliklikust tähtpäevast on saamas paganluse tunnus? On jaanipäev läbutamise või vaimsete väärtuste teenistuses? Rääkisin jaani eel saksa sõbraga – seal ei julgevat keegi jaanituld teha, sest Hitler kultiveerinud sellega fašismi.
Oleme täistuuridel minemas Euroopasse – NATOsse ja Euroopa Liitu. Oleme kirjutanud ja kirjutamas alla partnerluslepinguid Euroopa maade kirikutega, pühapäeval Põhja-Elbe kirikuga. See on osaduse ja koostöö võit. Samas tahame säilitada iseseisvust ja identiteeti ega ole rahul ka kõigi arengute ja ilmingutega Euroopa kirikutes. Milline on meie tee ja meie panus?
Aga tegelikult algab ju puhkuste periood. Mobiiltelefon sahtlisse, töö ja jumalariigi mõtted peast! Või ongi see juba killuke rahuriiki ja paradiisi maa peal? Paljudes Eestimaa kogudustes on suvi siiski väga tegevusrohke ja viljakas tööaeg. Kui palju tähtpäevaüritusi, laagreid, seminare, väljasõite – uusi ja viljastavaid ideid! Muret, rõõmu ja muutusi, vihma, päikest ja tuult.
Seisame tuulte pöörises ning seal tühise liblikana pillutatav probleem võib tuleviku, meie õnne või isegi õndsuse suhtes olla otsustav. Jumal kutsub meid olema tähelepanelikud! Aeg, mille tema meile annab, ei ole sisutu.
Andres Põder, assessor
