Usk ja uskmatus
/ Autor: Meelis-Lauri Erikson / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 19. oktoober 2022 Nr 40 /
Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus. Mk 2:1
Meenub see vana lugu, kuidas üks väike tüdruk nentis, seistes koos emaga suletud kiriku ees: „Jumalat ei ole kodus!“ Loodan, et suureks kasvades mõistis temagi, et Jumal on alati kodus. Küsimus on vaid selles, kas ka inimene on Jumala kodus?
Kui rahvas oli kuulda saanud, et Jeesus on Kapernaumas peatumas, siis voolas tema juurde kokku selline hulk rahvast, et ühed pidid oma halvatud sõbraga Jeesuse juurde pääsemiseks katust lõhkuma. Mis küll pani neid nõnda tegema? Miks tuli niivõrd suur hulk inimesi Jeesuse juurde?
Usk lähtub sageli esiteks sisetundest ja alles seejärel mõistusest. Südamega tajutakse enne. Nii ka küllap tookord seal Kapernaumas. Ja neil meestel, kes läbi katuse Jeesuse juurde murdsid, oli lootus. Lootus, et ainult tema võib aidata nende halvatud sõpra. Ja neil oli armastust.
Need asjad aga puudusid seda kõike pealt vaatavatel kirjatundjatel. Nemad olid oma usu- süsteemi üles ehitanud ega osanud sellest rohkemat näha. Nagu ikka nende puhul, kes ei küsi enam: Mis on tõde? Vaid teavad juba täpselt, mis see on. Jeesuse elu ja tegevus ei mahu eriti inimese ülesehitatud usuhoonesse. Jeesus lihtsalt on väga palju suurem. Sellise usuhoone puudus on muuhulgas ka see, et me ju tahame asju küll õigesti teha. Kuid kas ka hästi? See tähendab usu, lootuse ja armastusega?
Meelis-Lauri Erikson