Uus kooliaasta algab

Kooliaasta algusega on juba nõnda, et kui peres on kooli mine­vaid lapsi, siis muutub kooliaasta algusega kogu perekonna elu­rütm. Senine puhkus ja hingetõmbeaeg saab läbi. Töiste päe­vade õhtud saavad täidetud koduülesannetega ning hom­mikud jäävad magajatele lühikeseks. Meil on koolist rääkides väga suur ja õigustatud tähelepanu las­tel, kes alustavad oma kooliteed. Nii suurt elurütmi muu­tust võiks täiskasvanu puhul võrrelda ameti ja töökoha vahe­ta­misega. 

Aga me ei tohiks tähelepanuta jätta ka vanemaid koolilapsi ning ka lastevanemaid ning nende osa. Hea vanemlik tugi, väärt nõuanded ja head suhted peres annavad koolilapsele tugeva aluse heaks edenemiseks tema koolielus. Nõnda on oluline vanemate enda oskus ise ennast hoida ja oma jõudu ning ressursse töö ja perekonna vahel targasti jagada. Seega tuleb soovida jõudu kooliaasta alguse puhul nii värsketele kui ka kogenud koolilastele, aga ka nende vanematele.

Vahel tuleb kooli mineva lapse puhul meelde tuletada, et kool ei ole ainult faktide ja teadmiste kogumise koht, kus kõike saab mõõta saadud hindega. Seal õpib noor inimene ühe olulise tarkusena olema osa ühiskonnast. Kool ja koolielu pakub noorele inimesele rohkesti võimalusi proovile panna pühapäevakoolis õpitut ning otsustama sellele vastavalt. Üks asi on kuulda, teine tegutseda pühakirja sõna järgi: „… nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile“ (Lk 6:31). 

Selle kooliaasta kõige suurem erinevus on ilmselt see, et noored ei ole saanud normaalse rütmiga koolis käia juba te­ge­likult varakevadest saadik, kui algas sunnitud koduõpe. See­ga on paljud, nii sotsiaalsed kui ka praktilised oskused rohkem roostes kui tavapärase kooliaasta alguses. Ilmselt saab olema selle tõttu õpilastes tavapärasest rohkem ka pinget ning stressi. Kuid koolikius pole mingil põhjusel lubatav. Siin saavad oma osa anda nii kodu, õpetaja kui ka vanemad õpilased hea eeskuju ja sõnaga. Rohkem läheb sellel aastal aega kohanemiseks ka liikluses. Ning seda mõlema poole pealt. Ei ole väikesed ja­la­käijad enam harjunud suure liiklusega ning juhid väikeste ja­la­käi­jatega. Paljud õpilased võivad olla suurest liiklusest eemal olnud suure osa sellest aastast ning uus algus võib olla neile väga keeruline.

Uus õppeaasta ja algus on ka kõrgkoolides. Hea meel on tõdeda, et kõrgema usuteadusliku seminari (KUS) õppekavas on sellel õppeaastal leidnud oma koha kaplani baaskursus. Loodan, et sellega saab pisut lahendatud mure, et meil sageli ei ole õnnestunud kokku viia teoloogilist haridust ning võimalust seda haridust praktiliselt rakendada erinevates kaplanaatides. Algava kursuse ülesehitus peaks andma hea ülevaate kõigist kaplanaatidest ning nende sarnasustest ja erinevustest. 

Esimene osa sellest kursusest leiab aset juba 18. septembril, kui üliõpilastel on võimalus saada ülevaade politseikaplani tööst. Sarnaselt tutvutakse aga kõigi teiste kaplanaatidega. Seega, kursuse lõpetaja peaks omama üsna head ettekujutust meie kaplanaatide tööst ning loodetavaste on see abiks neile oma tuleviku ja vaimuliku elu planeerimisel. 

Lõpetuseks jagan ühte kena meenutust mulluse kooliaasta al­gusest. On tavapärane, et esimestel koolipäevadel on po­lit­sei­nikud liikluses abiks väikestele jalakäijatele, olles nähtaval koo­lide juures asuvatel ülekäiguradadel. Ka politseikaplanitel on võimalus sellel päeval vorm selga panna ning oma osa an­da. Nii seisime eelmise õppeaasta alguses ühel ristmikul abi­kap­lan Timo Švedkoga ning lisaks nähtaval olekule soovisime õpi­lastele head kooliaasta algust. Ühel hetkel tulid meie juur­de ootamatult kaks teed ületavat õpilast ning meile täiesti ootamatult kallistasid sõnagi lausumata ja hoiatamata mõlemat polit­sei­vormis kaplanit.

Politsei erialane ettevalmistus on põhjalik ning läbi män­gi­takse väga erinevad situatsioonid, kuhu oma tööga võib sat­tuda. Kuid nagu elu näitab, ikka võid sa üllatuda. Kuid see väike seik andis kinnitust, et meie noor põlvkond oskab usku­da ja julgeb usaldada oma riiki.

Loodame, et alanud kooliaasta tuleb tegus ja toimekas. Ning kui me midagi ristirahvana alustame, siis ikka Pauluse sõnade jär­gi: „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Is­sandale ja mitte nagu inimestele“ (Kl 3:23).

Valdo Lust,

politsei- ja piirivalveameti peakaplan