Vahel on tark elu üle järele mõelda

1Ts 5:16–24
Apostel Paulus on saatnud kaks kirja tessalooniklastele. Esimene neist on vanim apostel Pauluse säilinud kirjadest ja ühtlasi vanim osa Uues Testamendis. Apostel Paulus rõõmustab, et kogudus on usus jäänud kindlaks ja on jõudnud lühikese aja jooksul osutada armastust. Pauluse nõuanded Tessaloonika kogudusele on nagu pärlid, mis ühtekokku moodustavad kauni kee.
Apostel kirjutab: „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!“ (1Ts 5:16–18)
Rõõmustage alati! Vahel tahaks ohata, et elu on raske, pole millegi üle rõõmustada. Kui aga mõtleme, et meil on oma kodu, jätkub toitu ja riideid… Pere ja sõbrad armastavad meid. Tunneme oma Õnnistegijat Jeesust Kristust, meie tuge ja varjatud jõudu. See annab põhjust rõõmustada ja rahu. Me tahame aidata jagada seda rõõmu ja rahu nendega, kes seda vajavad. Apostel Paulus saatis Filipi kirja vangistusest. Ta kirjutab: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4:4–7) Apostel on vanglas, aga tema kiri lausa särab rõõmust.
Paulus ja teised apostlid olid tänulikud iga asja eest ja igas olukorras, isegi vanglas ja tormisel merel laevahukus. Tagatipuks vanglauksed avanesid, imed ja tunnustähed sündisid, inimesed tulid elavale usule nende kuulutuse läbi. Südamest tuleva tänu sees on usu vägi.
Martin Lutherilt pärineb lause: „Tee tööd, nagu ei aitaks ükski palve, ja palveta, nagu ei aitaks ükski töö.“ Luther on tööst rääkides isegi oma taevast Isa võrdlusaluseks võtnud: „Minu Isa teeb tööd tänini ja mina teen tööd.“ Meil on tööst vahel ühekülgne arusaam. Sageli mõeldakse selle all füüsilist tööd. Seda, mille tulemust saab käega katsud ja silmaga vaadata ning mõõta. Kuulus vene ooperilaulja Fjodor Šaljapin oli sõitnud voorimehega ja see oli küsinud, mis tööd ta teeb. Šaljapin vastanud, et laulab. Voorimeest see vastus ei rahuldanud. Ta oli ütelnud, et kui temal on hea tuju, siis ta ka vahel laulab. Nüüd oli laulja öelnud, et tal on puutöökoda ja ta teeb surnukirste. See vastus rahuldas voorimeest.
Meil on tarvis erinevate annetega inimesi. Vajame ehitajaid ja õmblejaid, muusikuid ja ajakirjanikke, insenere ja arhitekte, kokki ja kondiitreid. Öeldakse, et kui sa teed tööd, siis tee täie tõsidusega. Usuisa on öelnud: palveta, nagu ei aitaks ükski töö. Meil tuleb otsida sidet oma taevase Isaga. Püüda käia maist teekonda tema käest kinni hoides ja oma pilku tema poole ülendades.
Meditsiinidoktorit, religioonipsühholoogi ja filosoofi William Jamesi oli karjääri tipus tabanud mingi sisemine rahutus, mis oli ta viinud peaaegu täielikku unepuudusesse. Tema käsutuses oli tolle aja kogu arstitarkus ja ometi polnud sellest abi. Ta oli oma uhkuse maha surunud ja läinud ühe lihtsa mehe juurde, kes oli oma käed tema pea kohale tõstnud ja palvetanud ta eest. Siis oli William tundnud sügavat rahu, mis temasse voolas.
Tuntud vene kirjanikku Lev Tolstoid oli tabanud suur kriis siis, kui ta oli kirjanikuna saavutanud kuulsuse. See, mis varem oli rõõmu valmistanud, ei sobinud enam talle. Kui ta süvenes ristiusu olemusse, tuli rahu ja rõõm tema südamesse tagasi.
Jeesus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ Kui sinu palve vastusena ei anta sulle seda, mida oled südamest igatsenud, siis mõtle, kas see oleks sulle kasuks saanud. Vahel on tark elu üle järele mõelda, võib-olla see, mille oled saanud palve vastusena Jumalalt, on sulle olnud suureks kasuks ja õnnistuseks. Torm võtab rumalaid asju ette. Tigedaid teeb Jumal veel rumalamaks, uskliku veel enam nägijaks. Jumal võib meie pihud kokku panna. See teeb meid mõistlikumaks ja tänulikumaks.
Jumal tahab, et me oleksime tänulikud. Vahel on raske uskuda, et peaksime olema tänulikud kõige eest. Ka selles eest, kui meil elus kõik asjad ei suju nii, nagu tahame. Tavaliselt oleme tänulikud siis, kui meil kõik hästi läheb. Merd ei ole võimalik tundma õppida, kui oleme tema kaldal. Meil on vaja merele välja sõita, võidelda lainetega ja sukelduda mere sügavusse. Ei ole võimalik mõista usku, kui ei suuda näha elu sügavusse, sinna, kus on Jumal. Kui me üle oma raskuste ja murede saadame palved ja soovid taevase Isa poole, siis jääb meil uskuda ja loota, et rahu Jumal ise pühitseb meid läbinisti ning meie vaim, hing ning ihu on siis hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks.

 

 

 

 
Toivo Hollo,
Vastseliina koguduse õpetaja