Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Valvake!

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Jeesus õpetas jüngreid: „Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu“ (Lk 12:35).
Piibli kontekstis tähendab niuete vöötamine ja lambitule hoidmine ärkvelolekut ning valmidust tegutseda. Egiptuse orjusest lahkumise ööl, paasasöömaajal, pidi Iisraeli rahvas end samuti vöötama, et alustada Jumala märguande peale teekonda tõotatud maale (2Ms 12:11). Prohvet Jeremijal kästi vöötada niuded ja kuulutada seejärel kõik, mida Jumal talle ütleb (Jr 1:17).
Seal, kus rihmad lastakse valla ja lamp kustub, tuleb uni ja öö. Sammud lakkavad ja suu vaikib. Või teisiti, Jeesuse sõnadega: „Teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada. /…/
Aga kui see teener mõtleb oma südames: „Mu isand viibib tulles“, ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama, siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea …“ (Lk 12:36,45,46).
Ketsemani aias Jeesuse ristilöömise eelsel ööl ei suutnud jüngrid koos oma Issandaga valvata. Eks meiegi kipume nõnda väsima. Vöö ähvardab lõtvuda või lausa katkeda, leegike lambis väreleb vaevu.
Väljakutsed on suuremad kui meie oma suutmine. Kuid Jeesus valvas ja palvetas – ning teeb seda ka täna. Temaga koos saab võimatuna näiv meile võimalikuks!
Marek Roots