Piibli peasõnumit leidmas

Tallinnas Pae 21 rendiruumides tegutsev EELK Lasnamäe Püha Markuse koguduse algatusrühm korraldas 27.–29. oktoobrini sealsamas koolituse „Piibli punane niit“, mis juhatab vaatama Piiblile kui tervikule.

Õpetajad, teoloogiamagister Leif Nummela ja teoloogiadoktor Vesa Ollilainen tuli broneerida lausa poolteist aastat ette, sest neid kutsutakse selle programmiga peale Soome ka Rootsi, Norrasse ja Venemaale.
Ajakirjanikust pastori Nummela raamatu „Piibli punane niit“ andis EELK Misjonikeskus eesti keeles välja juba mullu kevadel. Teos sündis Nummela vajadusest endale selgeks teha, mis on Piibli põhisõnum. Tänulike lugejate tagasisidest selgus, et päris paljud ei ole osanud Piibli kõiki raamatuid omavahel seostada. Nõnda sündis koolitus, kuhu Nummela Ollilaise kaasa kutsus.
Lasnamäel kogudust rajada aitav Kai Petteri Lappalainen töötab koos eelmainitud meestega samas Soome Evangeelses Luterlikus Rahvamisjonis, seepärast polnud koolituse tellimine probleem. Koguduse rajamise eestvedaja Margus Sardise sõnul tahtsid Pae tänaval kooskäijad ise Piiblit õppida ja anda oma tegutsemisest samas laiemalt teada. Palju panustati infotööle: kujundati reklaamleht, võeti üles video ja kuulutati kristlikes raadiotes.
Oskajaid selleks leidus omade seast. Eesti Kirik andis reklaamlehe levitamisse oma panuse ja tulemuseks oli üle 30 osaleja eri kristlikest konfessioonidest. Tõlkisid Ann Tamme ja Lev Lekarkin. Kolme päeva sisu kanti reaalajas üle Facebookis ning tulevikus on videod kavas üles panna veebilehele markuse.ee.
Kõik osalejad said ka raamatu „Piibli punane niit“, mis koolituspäevi täiendab.
Kristlaste kokkusaamist hindab pastor Lappalainen raamatu lugemise kõrval kõrgelt: „Hea, kui selline õppevahend on käes, aga Jeesus on lubanud eriliselt olla koos nendega, kes tema nimel kogunevad. Muidugi õpetab ta meid oma Püha Vaimu kaudu ka kodus lugedes, aga kindlasti tärkab ühiselt Piibli ümber koosolemisest midagi erilist, millest saame aimu ehk alles aastate pärast.“
Osalejaid vanuses 14–86 aastat oli kümmekonnast kogudusest. Tallinna tee võeti jalge alla isegi Tartust ja Lääne-Virumaalt. Näiteks aastaid pühapäevakooli pidanud Maarika sai julgustust, et lootusetuid olukordi ei ole olemas: „Ühtset niiti on hea vaadelda! Jumal on ikka seesama ja kõik olukorrad tulevad meile kasuks, isegi see, kui usuteed käies vahel väsime. Teinekord saad alles siis aru, mis on tegelikult tähtis!“ Ka Margus Sardis tunnistas: „Koolitus oli ülevaatlik. Ise niimoodi Vana Testamenti läbi töötada on keeruline. Sealsete sündmuste seostamine Jeesusega on väga võimas!“
Koolitajate peamine eesmärk oli, et inimestel kasvaks soov edaspidi aina enam Piiblit lugeda, sest elu põhiküsimused on ka postkristlikuks peetaval ajastul samad: kes ma olen, miks elan, kuhu lähen. Jeesuse vajalikkust ei saa mõista teadmata, kuidas inimene on loodud jne. Seda saab õppida vaid Piiblit tervikuna vaadeldes.
Ollilainen läheb veelgi kaugemale: „Piibel pole vaid infot täis raamat, vaid selle kaudu tuleb meie juurde tõeline Jumal. See allikas ei kuiva kunagi ja piiratud inimene ei suuda sellest ühekorraga kuigi palju ammutada. Alati on saada midagi värsket, mis näitab, et Jumal on vägev ja armuline. Usk saab sellele toetuda!“
Piret Riim