Euroreferendumi usulistest aspektidest 5. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)

Niisiis on siin «tõotatud maaks» mitte sõltumatult EList väljasolev Eesti, vaid EL! Üks teine europooldaja vastas sellega, et kirjeldas oma prohvetlikke unenägusid. Neid oli kaks ja nendest tehtud järeldus kõlas nõnda:
Nende, minu jaoks nii selgete märguannete peale mina Venemaa rüppe küll tagasi ei tiku. Teist alternatiivi lihtsalt ei ole. Ei usu, et keegi nii «roosade prillidega» on, et väidaks mingit kolmandat võimalust. Pigem olen koos oma rahvaga kas või ELis ja kuulutan just seal evangeeliumi, kus seda tõenäoliselt kõige rohkem vajatakse.
Unenägusid nähti veel teisigi, need muutusid järjest lennukamateks. Nii kaardus ühes säärases Tallinna linn apokalüptilises sündmuses kokku hiiglaslikuks kuradirattaks ja seostus EL tähelipuga. Seda tüüpi asjadele reageerides kirjutas üks muidu euroskeptikust vaimulik Sigmund Freudile viidates järgmist:
Ei taha mitte kedagi riivata, aga ehk oleks hea tuletada meelde üht teooriat unenägude kohta, mille kohaselt neissamustes unenägudes peegelduvad peamiselt meie hirmud ja (sala)soovid. … nende erandlike unenägude kõrval, mida tõepoolest saab pidada prohvetlikeks. Nii, et katsugem läbi, kas meie eurohirmudest ja -ihadest täitunud unenäod on meile tõepoolest saadetud kõrgemalt või on tegu meie endi südamesoovide ja kartustega.
Mõtteavalduse autor peab küll Piiblile toetudes prohvetlikke unenägusid võimalikuks, aga antud diskussiooni puhul on unenäo kategooria tema jaoks veendumuse tasandilt tagasi lihtsalt arvamuse/uskumuse tasandile nihkunud.
Veendumusi kaitsti ka sekulaarses plaanis. Üheks kõige olulisemaks neist on veendumus, et «Eesti peab olema iseseisev ja vaba». Nii europooldajad kui -skeptikud maadlesid selle veendumuse tähenduse ümber. Ühtedele oli ELiga liitumine Eesti iseseisvuse kindlustamine Nõukogude Liidu annektsiooni ja mälestuste taustal ja Venemaalt ikka veel tajutava suurvene imperialismi ohu ees. Rõhutati Eesti ajalugu ja pöörati tähelepanu Eesti geopoliitilisele asendile.
Teistele tähendas aga liitumine just iseseisvuse kadu, ühest liidust teise liidu ikke alla minekut (Moskva alt Brüsseli alla). Ja muidugi väljendus seesama veendumus kummagi osapoole käitumises nii eurodebati ajal kui ka hääletamise käigus.
2. Teiseks veendumusi iseloomustavaks oluliseks asjaoluks on tõdemus, et veendumused ei esine üksikult, vaid grupiti, nn «veendekobarate» (conviction sets) kaupa. Siin on samaaegselt tegusad kaks täiendavat asjaolu.
Kõigepealt, kuna veendumused pärinevad inimese sotsialiseeritusest ühiskonda ja selle erinevatesse alamkategooriatesse, siis ei pärine kõik veendumused samast allikast. Kaasaegses ühiskonnas kuulub inimene alati mitmesse sotsiaalsesse gruppi samaaegselt. Tema enesemääratlus, teisisõnu identiteet, on seega seotud nende gruppide enesemääratlusega. Ja mitte alati need erinevate sotsiaalsete gruppide aluseks olevad veendumused ei ühildu.
Siit tekib võimalus veendumuste konfliktiks nii inimese sees kui inimgruppide vahel. Veendumused vajavad konfliktsituatsioonis õigustamist ükskõik mil moel, vastasel juhul nad hüljatakse ja inimese või inimgrupi identiteet teiseneb. Üheks põhjuseks, mis võimaldab inimesel olla veendunud erinevates potentsiaalselt konfliktsetes küsimustes, on veendumuste hierarhiseeritus.
On veendumusi, mis töötavad baasveendumustena, teised on sekundaarsed. Erinevates situatsioonides tõusevad aga esile erinevad baasveendumused ja teised vajuvad tahaplaanile «hämarusse». Seda muidugi ainult juhul, kui sellele tähelepanu ei juhita.
Ilmalikud ja vaimulikud veendumused
Sel pinnal võib Eestis toimunud kristlikus eurodebatis näha erinevaid veendekobaraid, mis on äärmuslikel puhkudel kas omavahel konfliktis või täiesti harmoniseerunud, mis aga tavaliselt toimivad paralleelselt.
1. Konfliktis olevate veendekobarate äärmuslikuks näiteks on üksikute usugruppide põhimõtteline apoliitilisus. Doktrinaarsel tasandil väljendub see kõige selgemini jehoovatunnistajate liikumises, kus vastandatakse põhimõtteliselt Jumala kuningriik maisele saatana meelevalla all olevale riiklusele. See usukogukond defineeribki ennast just selle kaudu, et tema veendumused vastanduvad ilmalikele arusaamadele.
2. Harmoniseerunud veendekobarad viivad meid sootuks teises suunas. Kõige ilmekamalt iseloomustab säärast suhtumist Elu Sõna kogudustes loodud «Eesti EI-laul», milles koguduse kristlikud veendumused on väljendatud eesti rahvuspoeedi Kristjan Jaak Petersoni luuletuse «Kuu» teemadel:
See väikene maa läheb oma teed koos Jeesusega,
taevas ligi on maa kui Ta võimas tuul meid kaasa kannab.
Kas siis selle maa keel taevani ei või tõusta üles,
laulutuules kas ei või Isandale anda au?
Kas siis selle maa keel taevani ei või tõusta üles?
Kas ei või, laulutuules kas ei või igavikku otsida?
Jah ta võib!
(Järgneb.)
Ain Riistan ja Lea Altnurme