Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ligimene koolis

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Sel aastal ei tundunudki enam üllatav, et kooli alguse lähenedes muutus religiooniõpetus taas kõneaineks. Religiooniõpetusele oli koguni pühendatud laupäevase Postimehe esileht, kus ainenõukogu esimees Pille Valk tõdes, et pilootprojekt, milles katsetatakse uusi õppekavu, käivitub kümnes koolis.
Tõepoolest, religiooniõpetus on endiselt tähelepanu all. Paar nädalat tagasi Tartu Maarja koguduse konverentsil tõdes peaminister Juhan Parts, et religiooniõpetuse küsimus on veel rahuldava lahenduseta. Küllap tekitab meedia tulipunktis olek religiooniõpetajas vahel piinlikkustunde oma kolleegide suhtes, kes suurepäraste ainespetsialistidena taolist tähelepanu ei pälvi. Loomulikult ei tohiks ainet üle tähtsustada teiste arvelt.
Parimaks rohuks uhkeldamise vastu on alati loetud pühendumist oma tööle. Viimast võib innuga teha, seda enam, et tänavu sügisel koolielu kajastanud ettepanekutest võib rõõmuga märgata, kuidas mitu religioosset põhimõtet ka kooli jõuab.
Esmalt võib märgata, et koolielus tajutakse pühaduse mõõtme puudumist. Olgu siin näiteks või plaan kuulutada 1. september lastevanematele vabaks päevaks, mil kogu pere võiks koos lapsega hariduse olulisusele mõelda. Seda tähtsustab ka kirik, kes on olnud siinmail üks esimesi hariduse jagajaid.
Teine, argisem põhimõte puudutas koolist puudujaid. Sotsiaalminister Marko Pomerants kirjutas SL Õhtulehes: «Ma soovin, et kool teaks iga õpilase iga puudutud tunni põhjust. See ei nõua midagi enamat kui koostöötahet ja huvi oma õpilaste vastu. Ma usun, et meie tublid õpetajad ja targad koolijuhid saavad sellega kindlasti hakkama ja annavad niiviisi suure panuse sellesse, et nende kasvandikest saaksid tublid ja haritud inimesed, kes on valinud endale õige elukutse ja teevad oma igapäevatööd suure rõõmuga.»
Sotsiaalministri soov, et iga õpilast ja tema probleeme on vaja märgata, läheb suurepäraselt kokku kristlike põhimõtetega armastada ligimest ja muretseda tema pärast.
Sotsiaalministri ettepaneku taga on tegelikult tõsine mure. Olen kuulnud koole puudutavatest narkouuringutest, mille tulemused on šokeerivad, paljud lapsed on jäetud oma muredega üksi, mitmes koolis lokkab koolivägivald jne.
Viimase probleemi tõsidust ilmestas pühapäeval kolme juhtpoliitiku, Riigikogu esimehe Ene Ergma, haridusminister Toivo Maimetsa ja justiitsminister Ken-Marti Vaheri avaldus, kus nad arvasid, et laste turvalisus peab olema riiklik prioriteet.
Kõik eespool nimetatud probleemid on valusad ka kristlastele ja nende lahendamisel saavad ilmalik ja religioosne sfäär oma pingutused sujuvalt ühendada.
Toomas Jürgenstein

Jaga