Miks Kersna pingile keegi vaimulikest ei istu?
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 24. oktoober 2012 Nr 41 /
Nii küsis Lauri Hussar etteheitval toonil eelmisel nädalal Eesti Kirikute Nõukogu meediaümarlaual. Teoloogiaharidusega ajakirjanikku oli palutud kõnelema kiriku temaatikast meedias. Analüüsides viimase nelja kuu kogumuljet toonitas ta märksõna konflikt põhjendamatult sagedast esinemist.
Miks skandaal heast uudisest kordades enam müüb, ei võtnud Hussar vaagida, ent leidis, et tegemist on mõneti meediapoolse tegemata tööga (lihtne on rääkida jamast, aga aeganõudvam avada võimaliku probleemi tagamaid) ning samas ka kiriku passiivsusega (ei pakuta intensiivselt eksperthinnanguid). Kus on teie meediaplaan, küsis ta Eesti kiriku(te) esindajatelt, toonitades, et edukad on need, kellel on plaan – selge sihtrühm, koolitatud kõneisikud, ettevalmistatud teemad.
«Kirikutegelane ei pea alati kitsalt kirikuga seonduvast kirjutama,» mõtiskles Hussar, leides, et evangeliseeriv sõnum on seda mõjusam, mida varjatumalt seda esitatakse. Avalikkus januneb üldinimlike teemade ja persoonilugude järele. Läbi põnevate isikute saab kirik tulla rahva keskele, tuues esile huvitavaid nüansse ja kuulutada evangeeliumi arusaadavasse keelde pakendatult. Eesti inimene tahab ise otsustada, kinnitas Hussar.
Ajakirjanik tõi positiivse kanalinäitena ligikaudu 300 000 kuulajaga Vikerraadio, mis lubab oma lainepikkusele ka kirikliku temaatika. Võib vaid oletada sõnumi mõju sellisele hiigelauditooriumile. Igahommikused palvused on mitmele «isiklikuks kirikuks», kust hingepidet saades päevale vastu astuda, ning Meelis Sülla juhitud kirikuelu saate kuulamisest pühapäeva õhtul on paljudele kujunenud nädalat lõpetav rituaal.
Miks Vahur Kersna telesaatesse «Rääkivad pingid» ükski vaimulik või kirikus enam tegev inimene oma looga pole läinud, oli küsimus, millega Lauri Hussar oma etteaste lõpetas, lisades, et veel on aega ennast üles anda kodulehel www.etv.ee/pink.
Tõepoolest, saate idee – anda kiires argitempos inimesele võimalus mõneks hetkeks istuda ning mõtiskleda, mis on elus jääv ja mis praht, mis varem või hiljem vajub põhja – on justkui loodud positiivseks väljakutseks. Kuidas jutustada Õnnistegijast nii, et Jumala nimi ilmaasjata suhu poleks võetud, see pakub elukestvat õppimist igale ristiinimesele.
Liina Raudvassar
