Kas Kristus oli krüptokatoliiklane?

Tänavu suvel lugesime Eesti Kirikus mõttevahetust sõna «krüptokatoliiklus» asjus, seepärast pöördus Juune Holvandus kommentaaride saamiseks «avaliku» katoliiklase Vello Salo poole.

Muidugi, kui lugesin, et «krüptokatoliiklus» on halvustav nimetus ja et selle eest hoiatati meil leerilapsi, küsisin endalt: mis ma olen ometi nii halvasti teinud, et minu eest tuleb noori hoiatada? Ent siis sain aru, et õigupoolest tekkis arutelu uue agenda puhul – ja see on ju igivana teema. Tuletagem meelde: Jeesus tegi paasasöömaajast Uue Lepingu söömaaja, «kehtestas uue agenda». Ja kaugeltki kõik Jumala rahva liikmed ei läinud temaga kaasa! Küsiksin siis siin provokatiivselt: kas Kristus oli krüptokatoliiklane?

Ega nüüd see mõiste «katoliiklane» keskmisele eestlasele kuigi selge olegi. Mulle näib, et arvatakse: katoliiklased on kõik ühesugused. Ei teata, et praeguses katoliku kirikus on kasutusel üle kahekümne agenda ehk jumalateenistuskorra ning et see on algusest peale nii olnud.

Praegu teeb ka katoliku kirikus häält teistpidi «krüptokatoliiklaste», n-ö vana agenda pooldajate partei. Võiks öelda krüptotrentolaste partei, kes peab nn Trento missat mingiks ületamatuks ideaaliks. Tõsi, Trento missa on aastasadu kasutusel olnud, kuid ei saa unustada, et kõik need sajandid oli katoliku kirikus tarvitusel ka teisi liturgiaid.

Käisin hiljuti ühes õigeusu koguduses ja nägin-kuulsin, et seal ei tarvitatud oma kiriku «uut agendat». Kõigil olid käes kulunud, auväärse väljanägemisega vanad raamatud, kust loeti-lauldi. Pean siis ka lausa loomulikuks, et luteri kirikuski paljud vana säilitada soovivad. Ning miks ka mitte? «Ühesugusus surmab, elu on mitmekesiduses,» ütles Juhan Liiv. Arvan, et kui on ühekorraga tarvitusel kaks agendat, pole see mitte krüpto-, vaid selgesti päriskatoliiklus.

Aastal 1937 kirjutas märterpiiskop Eduard Profittlich: «Usulise poleemika vajadus on tingitud ristiusu tõe iseloomust endast. Muidugi peab poleemikat tõe eest pidama kristliku armastuse vaimus – mitte selleks, et teha haiget tõe vaenlasele, vaid et aidata võidule tõtt ennast. Ainult sellisel poleemikal on olemas eluõigus kristlaste seas.»

Neid sõnu on hea meeles pidada. Ega vist nüüd tahetudki katoliiklasi halvustada, ent armastuse käsk õhutab meid püüdma ideaali poole. Mõttevahetust usu- ja ametivendadega saab ju pidada tõsikristlikus vaimus, mitte süüdistades, vaid head eeskuju otsides. Ei ole ka mingit keeldu vanemast vennast eeskuju võtta.

Kui on midagi südamel, ütelgem välja – aga ütelgem seda armastusega, asju nimepidi nimetades, mitte «ümber nurga». Võiksime keskenduda probleemile, mis ei tarvitse üldse tuleneda teiste, nt mingite «krüptokatoliiklaste» tegemistest (keda meil pole minu arust olemaski).

Kristlikke kirikuid olevat praegu üle 34 000. Küllap leidub igaühes neist puudusi, millest hoiduda, ent küllap leidub ka head, millest eeskuju võtta. Apostel Paulus manitses: «Katsuge kõik läbi – mis hea on, sellest pidage kinni!»

Vello Salo,

Pirita kloostri kaplan