Austatud kaitseminister!
/ Autor: Igor Miller / Rubriik: Arvamus / Number: 9. juuni 2021 Nr 24 /
Olles jälginud viimasel ajal uudistes kajastatud teemat seoses kaitseväe kaplaniteenistuse reorganiseerimisega, soovime väljendada tõsist muret kõikide Eestis tegutsevate kaplanite ja hingehoidjate nimel.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on tõdenud, et ta hindab kaplaniteenistuse tegevust ja panust kõrgelt, kuid rahaliste vahendite puuduse tõttu on sunnitud optimeerima kaitseväe struktuure. Kaitseväe juhataja on toonud argumendiks ka vähese nõudluse kaplaniteenistuse järele ajateenijate hulgas.
Samal ajal on jäänud tähelepanuta kaplanite märkimisväärne panus missioonidel, õppustel, suurõnnetustel (Kurkse juhtum), töö hukkunud sõdurite peredega või vigastada saanud sõduritega. Kas ei ole siis pigem küsimus kaplaniteenistuse tegevuse tõhustamises? Kaitseväe kaplanid ei täida vaid religiooni- ja hingehoiualase nõustaja rolli kaitseväes, vaid on ka sõjaväe moraali ja kaitsetahte hoidjad. Selleks saab kaplan aga olla vaid siis, kui ta teenib kaitseväelaste hulgas meeskonna liikmena, on nende kõrval igapäevaselt nii rahu kui sõjalise konflikti ajal. Meeskonna liikmena suudab ta luua usaldussideme, pakkuda vajalikku tuge ning täita efektiivsel viisil temale seatud tööülesandeid, milleks on teda palju aastaid professionaalselt ette valmistatud. Näiteks meditsiiniteenust saab osta sisse teenusena teatud ulatuses, kuid usaldust ei ole võimalik „sisse osta“, see vajab aega ja pidevat kohalolekut.
Palume teid tõsiselt kaaluda, kas kaplaniteenistuse likvideerimisega kaasnev kahju kaitsetahtele, moraalile ja riigitruudusele ei kaalu mitte üles rahalist kokkuhoidu, mis kasvava eelarve puhul pole tingimata vajalik.
Lugupidamisega
Igor Miller,
MTÜ Eesti Kaplanite Kutseühing
juhatuse liige
