Kiriklike mälestuspäevade tähendusest kalendris
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Arvamus, Uudis / Number: 31. märts 2010 Nr 15/16 /
Käesoleva aasta Eesti Kiriku taskukalendris on kasutusele võetud uus märk, lutheri roos, mille leidsin ka 26. märtsi kuupäeva alt, selgituseks võib lugeda: «Cyrillus Kreek, vaimulike rahvaviiside koguja, töötleja (1962)».
Sama märki võib kalendrist leida kogu aasta ulatuses, aga selgitust märgi tähendusest ei leia. Nupukas kalendrikasutaja võib siiski lausest «Lisaks neile (kirikute nimepäevadele – toim.) leiab kalendrist hulga kiriku- ja kultuuriloo jaoks oluliste isikute mälestuspäevi» järeldada, et tegu ongi nimetatud mälestuspäevadega.
Otsus märkida kirikukalendris Eesti kiriku rajajaid, kirikuelu edendajaid ja uuendajaid, märtreid, piiblitõlkijaid, misjonäre, muusika, vaimuelu ja hariduse edendajaid ning teisi silmapaistvaid kirikuloo isikuid võeti piiskoplikus nõukogus vastu 17. märtsil möödunud aastal. Initsiatiiv selleks pärineb peapiiskop Andres Põderilt.
«Kiriklikud mälestuspäevad on osa kristliku kogukonna ja kiriku mälust, mis meid Kristuse vaimuliku ihuna ühtseks tervikuks seovad. Need meenutavad ja annavad tunnistust Jumala ligiolust ja õnnistusest, mis on saanud nähtavaks konkreetsete sündmuste ja inimeste kaudu. Eesti kristlaskonna eriliseks ülesandeks on meeles pidada ja hinnata seda, mis Jumala kingina just meile ajaloos on antud ja osaks saanud. Sellega austame ja ülistame Jumalat,» ütleb peapiiskop.
Liturgilise komisjoni liige Peeter Paenurm ütles Eesti Kirikule, et mälestuspäevad kajastavad kirikuloo arengut, andes aimu ristiusu arengust Eestis. Et tegu on pigem meenutus- ja tänupäevadega, võiks kalendris olla märgitud rohkemgi nimesid kuni tänapäevani välja. Töö jätkub, liturgiline komisjon peab läbi mõtlema printsiibi, mille alusel nimekirja täiendada. Mõttekoht on ka see, kuidas neid isikuid tutvustada.
Mälestuspäevad kellelegi kohustusi ei sea, ent praktikas võiks kogudustes mõelda nende tähistamisele, ütleb Paenurm.
Rita Puidet
