Maarjalased said tagasi osa ajaloost

/ Autor: / Rubriik: Ajalugu, Uudised / Number:  /

22. jaanuari õhtul kujunes Väike-Maarja seltsimajast piirkonna tõmbekeskus – rohkem kui sada huvilist seadis sammud raamatu „Väike-Maarjamaa“ esitlusele.

Esiplaanil Janis Tobreluts (vasakul) ja Erkki Juhandi, taga Merike Schümers-Paas ja Helmut Knüpffer. Foto: Liina Raudvassar, kollaaž: Karmen Lumik

Kes pole väisanud Balti pastoraati, ei tunne baltisaksa elulaadi, oli baltisakslaste tuntud ütlemine. Seda laiendades võiks öelda, et kes ei tea, kuidas elati 19. sajandi Eesti kiriklas, ei kujuta ette, mismoodi kulges elu Maarjamaal üldisemalt.

Pastoraat – maaelu keskus

Et pastoraat täitis toona kogukonnakeskuse rolli, teotses hariduskeskuse ja infopunktina ning andis abi maarahva ihule ja hingele, sellele annavad kinnituse Georg Martin Knüpfferi (1850–1901) mälestused oma lapsepõlvekodust Väike-Maarja pastoraadis.

Kirjastuse Argo väljaandena möödunud aasta lõpus trükist tulnud raamatu pealkiri „Väike-Maarjamaa“ on inspireeritud G. M. Knüpfferi lapsepõlvemaa idealiseeringust ning on süntees Väike-Maarja ja Maarjamaa nimedest.

„Autor justkui kutsub lugeja kaasa vaatama oma kodu ja teeb seda väga soojalt,“ nimetas õp Erkki Juhandi, kes juhatas esitlusõhtut ja küsitledes raamatu saamisloos osa täitnuid näitas oma suurepäraseid teadmisi teose sisust ja selle taustaks olevast kultuuriloost.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse