Aeg on inimeste kanda

Anna kirikuaeda istutati tammepuu, märkimaks kihelkonna ja koguduse 325. aastapäeva.
Tuhanded autod vuravad päevast päeva mööda Tallinna-Tartu maantee äärsest Anna kirikust. 5. septembri keskpäeval oli põhjust seal peatuda ja meenutada koos endisaegse Anna kihelkonna rahvaga aja lugu ja kulgu. Täpselt 325 aastat tagasi, 5. septembril 1684. aastal sai Anna kogudusest iseseisev kogudus õpetaja Erasmus Pegau ordineerimisega. See sündmus seab alguse ka kirikukihelkonnale.

Pühendatud Maarja emale
Keskpäeval avati kirikus pidulikult Eesti hümni ja lipulaulu lauldes ülevaatenäitus kihelkonna ja koguduse ajaloost. Kohaliku kultuuriseltsi esinaine Eha Tasang andis ülevaate paikkonna administratiivsest kuuluvusest läbi sajandite.
Anna kihelkonna territoorium moodustab nüüdse Paide valla põhjapoolse osa. Kihelkonda kuulusid praegused 13 Paide valla küla. Sellel territooriumil elab umbes 650 inimest. Puukabeli oli Purdi mõisnik tee äärde ehitanud juba 1650. aastal. Kiriku ehitusega alustati 1776. aastal ja tööde ülevaatajaks-patrooniks oli Purdi mõisnik Adam Johann von Baranoff. Pühakoda pühitseti 6. juulil 1780. Neitsi Maarja emale Annale pühendatud kirikul on kaks nimekaimu, üks Mustjalas Saaremaal ja teine Hallistes Mulgimaal.
Huvilised said endale osta ka endise kultuuritöötaja Elle Näppo koostatud pildirohke ülevaateraamatu «Kilde Anna kihelkonnast».

Remondi ootel pühakoda
Pidulikul kontsert-jumalateenistusel teenisid koguduse õpetaja Jaanus Klaas ja Järva-Peetri koguduse õpetaja Lea Heinaste, kes teenis Anna kogudust aastatel 1996–2005. Orelil mängis Siret Heinaste, kelle dirigeerimisel andis ilusa kontserdi Anna ja Järva-Peetri koguduse segakoor. Siret Heinaste on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemias oreli eriala.
Kogudusega kõneldes ütles Jaanus Klaas, et kirik karjub remondi järele. 80-liikmelisele kogudusele käib see ilmselgelt üle jõua, aga «mida meie ise ei suuda, seda suudab Jee­sus Kristus meie sees». Kristusele paneb oma lootuse Anna kiriku altarimaalil ka Peetrus, kes saab Tema poolt päästetud. Õpetaja Klaas avaldas selget lootust, et siin pühakojas ei katkeks Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine.
Õpetaja Lea Heinaste on Usuteaduse Instituudi lõputöös uurinud Anna koguduse ajalugu iseseisvusajast 1970ndateni. Huvitav on fakt, et pärast Põhjasõda teenisid kuni Lea Heinaste tulekuni Annale (u 275 aastat) kogudust hooldajaõpetajad Paide koguduse kõrvalt. Kohapeal oli kuni 1950ndateni köster, kes õpetaja kohustusi täitis.
Praegu on Annas jumalateenistused 1. ja 3. pühapäeval, paarikümne kilomeetri kaugusel Järva-Peetris 2. ja 4. pühapäeval. «Me peame ju organisti jagama,» naerab Lea Heinaste. 

Iseseisvus on hea
Kihelkonnapäeva tähistamine koos koguduse ja kultuuriseltsiga näitab Jaanus Klaasi meelest inimeste meelsust, kultuuripärandi ja mälu hoidmise vajadust. Puiatu külas elav õpetaja ütleb, et kõik paikkonna külad on imepärased ja inimesed toredad ning säilitanud elamisjulguse. Eriti kiidab ta Anna koguduse pühapäevakooli, mis viimasel aastal tegutseb Taivi Lohki juhtimisel.
Anna koguduski on kord likvideerimisel olnud. Lea Heinaste rääkis, kuidas pärast sõda istunud kolm meest käärkambris ja arutanud, kuidas toime tulla. Muud lahendust ei leitud, kui et tuleb Paidega ühineda.
Tehtigi paberid korda ja anti konsistooriumi, sealt tuli otsuski. Aga edasi ei suudetud kokku leppida, kes siis ja kuidas koguduse asju juhtima hakkab ning kas oma juhatus kaob ära. Nii jäi kogudus iseseisvana püsima.
«Kohalik inimene ütleb oma sõna. Kiriku paneb kinni ikka inimene ise, kui ta enam pühakotta teed ei leia. Ei konsistoorium ega keegi muu saa kirikut sulgeda,» ütleb Lea Heinaste ning vihjab sellega kantsler Urmas Viilmale ja konsistooriumi kavale kogudusi ühendama hakata.
Tallinna-Tartu maanteel vuravad kirikust mööda iga päev tuhanded autod. Kui iga juht ka kümme krooni annetaks, võiks kogudus mõelda remondi alustamisele juba julgemalt. Annetusi saab teha EELK Anna koguduse arveldusarvele 10220056672016 (Anna kiriku remondifond).

Sirje Semm

Anna kirik
On Järvamaa väikseim barokne saalkirik.
Asub Tallinna-Tartu maantee ääres Anna külas.
Pühitseti 6. juulil 1780.
Altarimaali «Aita mind, Issand» on maalinud 1892. a Rudolf Julius von Mühlen.