Avaldus

Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega maksta kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks toetust

Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100., juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja aastateks patiseisu jõudnud omandivaidluste kiireks, samas rahulikuks ja osapooli rahuldavaks lahendamiseks.
Omandireform käivitati 25 aasta eest muu hulgas selleks, et saaks heastatud omandiõiguse rikkumisega okupatsiooni ajal tehtud ülekohus ning tagastatud või kompenseeritud õigusvastaste repressioonidega või muul omaniku õigusi rikkuval viisil võõrandatud vara. Loomulikult ei ole Eesti Vabariik ise olnud sõja- või okupatsiooni ajal tekitatud omandiõiguse rikkumisega seotud ülekohtu tekitaja. Eesti Vabariik on olnud siiski veerandsaja aasta kestel omal soovil selle ülekohtu heastaja. Kodanikud ja paljud juriidilised isikud, kelle õigusjärgsus sai kinnitatud, esitasid avaldused oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamiseks või kompenseerimiseks. Samasuguse avalduse kogu oma ajaloolise vara tagasisaamiseks või kompenseerimiseks esitas teiste hulgas ka EELK. Eesti Vabariik rahuldas need avaldused jõudumööda vastavalt seadusele.
Reeglina ei tõstatatud selles ülekohtu heastamise protsessis küsimust, miks küsitakse hüvitust Eesti Vabariigilt, mitte kahju reaalselt tekitajalt, sest iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kodanike ja juriidiliste isikute omandiõigusele loodigi alus sellega, et Eesti Vabariik heastas ise endistele omanikele sõja ja okupantide poolt omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu. On loomulik, et ka paarkümmend aastat hiljem hoiab Vabariigi Valitsus kinni oma tookord võetud väärtuspõhisest seisukohast ning tegi lähtuvalt sellest ka EELK-le ülekohtu heastamise otsuse. EELK jaoks ei ole vähetähtis, et see otsus langetati tingimusel, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise ja kompenseerimise taotlusest. Nõnda jääb Niguliste kirik koos omaaegsele kogudusele kuulunud varadega okupatsiooni „paratamatu pärandina“ Eesti Vabariigile.
Riik on selle ajaloolise ja kunstiväärtusega vara endale jätmise eest nõus EELK-le uute kirikute rajamiseks, ajaloolise Tallinna toomkiriku restaureerimiseks ja muudeks kiriku põhikirjalisteks tegevusteks eraldama omandireformi reservfondist poolte vahel pikkade ja pingeliste läbirääkimiste tulemusel kokkulepitud summa. Nõnda ei ole tänane otsus lihtsalt raha kinkimise otsus, vaid eeldab EELK-lt valmisolekut endale õigusega kuuluva vara tagasinõudmisest loobumiseks.
Põhjus, miks EELK esitas rahandusministeeriumile eelmisel nädalal taotluse, milles palutakse heastada just sõja- ja okupatsiooni ajal omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus, oli Vabariigi Valitsuse poolt sõnastatud tingimus. See konkreetne sõnastus lähtus nädal varem muudetud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996 määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ otsusest.
EELK peapiiskop on oma taotluses kasutatud sõnastuse pärast pälvinud jõulueelsel nädalal palju avalikku krii­tikat ning isegi hukkamõistu. Ometi väljendas kiriku esitatud taotlus ja Vabariigi Va­litsuse tänane otsus sedasama väärtuspõhimõtet, mille Eesti Vabariik ise omandireformi käivitades oli kogu reformi aluseks seadnud – ülekohtu heastamine ja tekkinud kahjude hüvitamine. Tuleb rõhutada, et need põhimõtted on õigusjärgsete omanike omandiõiguse taastamiseks, omandireformi läbiviimiseks ja ülekohtu heastamiseks keh­tinud Eesti Vabariigis juba veerandsada aastat.
Olulisim on, et tänase otsuse täitmise järel lõpeb Eesti Vabariigi ja EELK vahel paar aastakümmet kestnud omandivaidlus Niguliste kiriku kinnistu, hoone ja omaaegsele Niguliste kogudusele kuulunud varade küsimu­ses. See probleem on olnud nende pikkade aastate kestel kõikide peaministrite ja peapiiskoppide, samuti kultuuriministeeriumi ja konsistooriumi heade ja töiste suhete varjutajaks.
Vaidlus nimetatud küsimuses Eesti Vabariigi ja Tallinna Linnavalitsuse vahel jõudis isegi Riigikohtuni, kus EELK õigus Niguliste kinnistule sai lõpliku kinnituse. Sellest hoolimata jäi viimane samm Vabariigi Valitsuse poolt aastateks astumata.
Peaminister Jüri Ratase ja tema juhitud valitsuskoalitsiooni ametisse asudes algasid läbirääkimised riigi ja kiriku vahel lõppeva aasta alguses uuesti ning vältasid kogu aasta. Kõrgetasemelised ja valitsuskoalitsiooni kõigi erakondade mitmete mi­nistrite osalusel toimunud läbirääkimised päädisid talve hakul kokkuleppega, mis väljendus EELK poolt esitatud ametlikus taotluses ja Vabariigi Valitsuse äsjases otsuses.
Mul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, mille olemasolu noor Eesti Vabariik omandireformi käivitades paarikümne aasta eest tõestas ning paari aasta eest Narva Aleksandri kirikut pankrotipesast välja osta aidates kinnitas. EELK on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega.
Urmas Viilma,
EELK peapiiskop
28. detsember 2017