Eesti hernhuutlus läbi aegade 2. osa

(Algus EK nr 1, 06.01.10.)

19. sajandi teisel poolel hakkas hernhuutlaste osa ja mõju vähenema, siin etendasid olulist osa ühiskonnas toimunud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, sekulariseerumine jm.
Tähistati tähtpäevi
Pikka aega on vennaksed kuulunud ühe eraldi osana luterliku kiriku rüppe ja seda liikumist toetasid või selles osalesid ka luterlikud vaimulikud, ent tänapäeval töötavad vennaksed luterlikust kirikust lahus. 1989. aastal taastati vennastekoguduse evangeelne tegevus. Eesti Evangeeliumi Vennasteühing (EEVÜ) taasregistreeriti küll 28. veebruaril 1997, ent selle nimekuju all alles 10. märtsil 2005.
Eelmisel aastal oli vennastel veel teinegi tähtpäev, möödus 70 aastat Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu asutamisest (8.04.1939). Hernhuutlaste Liivimaale jõudmise 280. aastapäeva ja vennasteühingu asutamisest 70 aasta möödumise puhul on toimunud mitmeid üritusi. Nii peeti 12. juulil Misso osakonna palvelas tähtpäeva-aastale pühendatud avatud koosolek väliskülalistega. 20. juulil koguneti EEVÜ Tartu Karlova keskusesse kuulama misjonäride Helmuth ja Endla Rüdmiku poegi dr Andres Rüdmikut ja Markus Rüdmikut.
1. ja 2. augustil tähistati Koonga vallas Pikavere palvemaja 179. aastapäeva, mis oli kogu tänapäevasele vennasteliikumisele eeskujuks. 8. augustil peeti vennasteühingu Avinurme osakonna Laekannu mälestuskivi juures järjekordne mälestustund. 25. oktoobril toimus Antslas vennasteliikumise ümmargusi tähtpäevi meenutav jumalateenistus.
Misjonimeelne liikumine
Kus töötavad tänapäeval õed-vennaksed? Täpset vastust on raske anda, ent praegu on Eestis üle kümne palvela, kus tehakse usutööd. Olgu siinkohal lisatud, et vennasteliikumine on eriti laiaulatuslik Lõuna-Ameerikas Argentinas, Brasiilias, Mehhikos ja Aafrikas Tansaanias.
Eesti vennasteliikumist iseloomustab tänapäeval misjonimeelsus. Kahjuks pole Eestis misjonikoole. Misjonäri mõõdupuuks peetakse rahva seas kas kirikuõpetajat või EEKBKL jutlustajat. Misjonäri kutse ja amet on midagi hoopis muud. Kes tahab teha misjonitööd või seda juba teeb, peab palju õppima, et saada tõeliseks misjonäriks. Eestis töötab praegu mitu misjonäri ja vennasteliikumisele on nad eeskujuks.
Tänavuse aasta misjonitöö tippsündmus oli Lootuse festival Tallinnas Saku Suurhallis. Siin etendati lastele näidendit «Puzzle», kuulati Franklin Grahami jutlusi. Kolmepäevaselt ürituselt saadi kogemusi, kuidas tehakse misjonitööd Ameerikas. Seni teati üksnes Eesti vennasteliikumise misjonitöö tegemisest viimase viiekümne aasta vältel. Pühapäeviti peeti palvemajades hommikune peajumalateenistus. Pärast lõunaseid talitusi siirdusid õed-vennad küladesse ja taludesse koduseid koosolekuid ja jumalateenistusi pidama.
Kui vabakoguduslikud konfessioonid ei vii läbi äratusnädalaid ja äratuskoosolekuid, siis vennasteliikumine on praktiseerinud neid tänapäevani, sest neile elab kaasa terve kogudus. Äratusnädalate eesmärk on olnud see, et asjadest huvitatud inimesed saaksid usklikuks, palvetavaks, uuestisündinuks, kes täiendavad Eesti kirikute ja palvemajade tõsiusklike ridu.
Nii õpetas rööbiti EELKs praostina ja EEVÜs hooldusõpetajana töötanud Armand Leimann, kes oli ise uuesti sündinud 1938. a Jaanimäe palvelas. Vennasteühing on tänulik hooldusõpetajatele, kes koos vennaste «veteranidega» on läbi viinud äratuskoosolekuid ja äratusnädalaid. Tahame samas vaimus jätkata.
(Järgneb.)

Vello Paatsi, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur